Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad.
I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit nahaalusi süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud.
II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused:
— avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta;
— kaasneb sageli rasvumisega;
— on ilmse päriliku seosega;
— insuliin on normaalsel tasemel;
— insuliinitundlikkus on langenud;
— reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal.
Ülevaade kasutuselolevatest süstevahenditest.
Aastaid on rõhutatud koolituse tähtsust. Maailma kogemus näitab, et parima tulemuse saab, kui diabeedi ravimisega tegeleb diabeedikeskuses diabeedimeeskond. Kahjuks ei toimi selline töökorraldus veel Eestis kõigis piirkondades. Igas maakonnas ei ole meil isegi endokrinoloogi, samuti on tõsine puudus diabeediõdedest ning jalaravi kabinettidest.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni prognoosi järgi on suhkruhaigete hulk 2010. aastaks 2000. a võrreldes k a h e k o r d i s t u n u d. Seda ohtu silmas pidades viib Eesti Diabeediliit ellu Euroopa Liidu Phare projekti: anname välja ajakirja erinumbri ja korraldame üle-eestilisi kampaaniaid.