Toitumissoovitused diabeetikule

02.07.2004
Autor: Ulvi Tammer

MILLEKS VAJAME TOITU?
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde.

TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST
Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne.

TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST
Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi.

ENERGIAKULU JA VAJADUS
Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna. Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana.
Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ).
1 kcal = 4,2 kJ
Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest).
Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 – 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb.
Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kindel, et teie toidust saadav energia ja kulutatud energia on tasakaalus. Diabeedi puhul peab veresuhkru tasakaalu säilitamiseks kindlasti arvestama süsivesikute hulka toidus.

SÜSIVESIKUD (SAHHARIIDID)
Süsivesikud on toitained, mis koosnevad peamiselt mitmesugustest SUHKRUTEST ja TÄRKLISEST.
Näiteks: glükoos = viinamarjasuhkur
fruktoos = puuviljasuhkur
sahharoos = tavaline ehk roosuhkur
laktoos = piimasuhkur
Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest.
Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast.
1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase peale süsivesikuterikka toidu söömist.

KIUDAINED
Kiudained ei imendu soolestikust ja seepärast aeglustavad süsivesikute imendumist ning vähendavad veresuhkru taseme kiiret tõusu. Kiudained mojuvad soodsalt ka soolestiku tegevusele. Need ongi põhjused, miks kiudaineterikas toit on diabeetikule soovitatav.

RASVAD
Rasvad jaotatakse kahte rühma:
1) taimsed rasvad
2) loomsed rasvad
Rasv on koige energiarikkam toitaine. Rasvades on üle kahe korra rohkem energiat kui süsivesikutes.
1 gramm rasva = 9 kcal
Taimsed rasvad sisaldavad küllastumata rasvhappeid. Küllastumata rasvhapped ei mõjuta veres kolesterooli taset. Loomsed rasvad tostavad vere kolesteroolisisaldust ja soodustavad veresoonte lupjumist. Osa rasvadest on toidus silmale nähtav (rasvane liha, pekk, õli ), kuid osa on varjatud. Nii saab inimene iga päev üle poole söödud rasva kogusest nn. PEITRASVANA (s.o. piim, juust, liha jne ). Kuna see pole otseselt märgatav, tuleneb peitrasvast tihti ka liigne kehakaal, sest saadavat energiahulka on raske määrata. Seepärast tuleks nähtavat rasvaosa (näit. või, margariin jne. ) vähendada ja arvestada oletatavat peitrasva (näit. piimas, koores, vorstis jne.) hulka, et päevane rasvakogus ei oleks liialt suur.

VALGUD
Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega:
1 gramm valku = 4 kcal
Valgud jaotatakse kahte rühma:
1) taimsed valgud
(näit. oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jne.)
2) loomsed valgud
(näit. liha, kala, muna, juust, piim jne.)
Seedimise käigus lõhustatakse valgud erinevateks aminohapeteks. Osa aminohappeid on organism võimeline ise tootma, osa on aga kindlasti vaja saada toiduga. Viimaseid nimetatakse vältimatuteks aminohapeteks. Loomsed valgud sisaldavad aminohappeid inimorganismile sobivas vahekorras.
Valgurikastest toiduainetest soovitatakse diabeetikule võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid (näit. rasvata piim, pett, kohupiim, lahja liha, kala jne.) Päevasest energiahulgast veerand tuleb katta valkudega. Neerukahjustuse korral tuleb valgu hulka päevases toiduratsioonis vähendada.

VITAMIINID JA MINERAALAINED
Peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajab organism ka mineraalaineid ning vitamiine. Tarvitage iga päev mitmekülgset ja vaheldusrikast toitu, nii tagate oma organismile küllaldasel hulgal vitamiine ja mineraalaineid. Soovitatavad on köögi- ja puuviljad, täisteratooted, liha, kala jne. Valges jahus on vitamiine minimaalselt ja suhkrus puuduvad need täielikult.

DIABEETIKU TOIDUVALIK
Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi erilist, selle moodustab tervislik toit, mis on soovitatav ka igale tervele inimesele. Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt peaks diabeetiku toitainete jaotus päevasest kaloraazist olema järgmine:
Süsivesikuid 50-55 %
(soovitavalt kasutada kiudainete rikkaid süsivesikuid)
valku 15-20 %
rasvu -30-35 %
(millest küllastunud ehk tahkeid rasvu 1/3 ehk 10% küllastamata ehk pehmeid rasvu 20%)

Diabeetikutele keelatud toiduaineid ei ole, kõike võib süüa, kui arvestatakse toidukogust ja toidu süsivesikute sisaldust!

PEAMISED NÕUANDED:
1. Jagage päevane toidukogus erinevatele toidukordadele, sõltuvalt insuliini süstimise skeemist.
2. Vältige kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga.
3. Kasutage rasva minimaalselt, soositumad on taimerasv ja taimeoli.
4. Valgurikastest toiduainetest kasutage võimalikult väikese rasvasisaldusega tooteid.
5. Vältige rohket soola tarbimist.
6. Kasutage rohkelt köögivilja.
7. Kasutage rohkelt puuvilja ja täistera tooteid
(rohke kiudainete sisaldus aitab aeglustada süsivesikute imendumise kiirust
Päevasest kaloraazist peaks pool või enam olema kaetud süsivesikutega. On oluline, et õpiksite valima selliseid toiduaineid, mis tostavad veresuhkrut aeglaselt. Õppige arvestama toidust saadavat energiahulka, et teie kehakaal püsiks normis ning veresuhkur oleks soovitud piirides.

TOIDUAINETE RÜHMAD:
Toiduvaliku hõlbustamiseks on sarnased toiduained jagatud 6 rühma.

KÖÖGIVILJARÜHM
1) kapsas
2) hapukapsas
3) kurk
4) tomat
5) kabatsokk
6) korvits
7) kaalikas
8) porgand
9) redis
10) paprika
11) rabarber
12) salat
13) brokkoli
14) seened
15) sibul
16) küüslauk
17) köögiviljamahl
18) köögiviljapuljong
19) maitseroheline jne

Köögiviljad sisaldavad palju kiudaineid, seetõttu imenduvad köögiviljas olevad süsivesikud väga aeglaselt. Köögivilja võite süüa rohkelt kõigil toidukordadel. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad süsivesikuid rohkem. Neid ei ole soovitatav süüa üle 25 -30 grammi korraga ( arvestage nende süsivesikutesisaldust ).
NB! Kartul ei kuulu köögiviljarühma, sest sisaldab palju tärklist.

SÜSIVESIKUTERIKKAD TOIDUAINED

Leiva- puuvilja – ja piimarüma toiduained – vajavad täpset arvestust.

LEIVARÜHM
Siia kuuluvad kartul ja teraviljatooted. 10-12 grammi süsivesikuid ehk 1 leivaühiku (LÜ) saate, valides ühe järgmistest variantidest:
1 tk leiba ( 20 grammi)
1 tk saia
1 tk sepikut
1 keskmine kartul
1 spl kartulipüreed
1 spl makaronitooteid
1 spl tatart
1 spl riisi
2 spl kaerahelbeid
100 g putru (veega keedetud)
75- 80 g putru (piimaga keedetud)
2 spl müslit
1 tk kuivikleiba
100 g kartulisalatit
80 g friikartulit

Kõik leivarühma toiduained sisaldavad palju tärklist, s.t. nad on süsivesikuterikkad. Täisteratooted sisaldavad lisaks suurele hulgale süsivesikutele ka rohkesti kiudaineid, mis aeglustavad süsivesikute kiiret imendumist. Eelistage võimalusel täistera tooteid, ka tumedat riisi ja kliidega jahutooteid. Valge nisujahu tõstab veresuhkrut kiiresti, seetõttu kasutage seda harva ja väikestes kogustes. Kartul sisaldab tärklist võrdselt jahutoodetega, osa kartulist võite asendada leiva või riisiga.

PUUVILJARÜHM
Puuviljarühm koosneb puuviljadest ja marjadest. 10 grammi süsivesikuid saate, valides ühe järgmistest variantidest:
1 keskmine õun
1 pirn
1 apelsin
1/2 greipfruut
1/2 banaani
2-3 ploomi
100 g marju
2 kiivit
15 g rosinaid
1 viil arbuusi või melonit
2 viilu ananassi
1 virsik
2-3 mandariini
5-6 viinamarja
1/2 klaasi naturaalset mahla

Kõik puuviljad ja marjad on kiudainete ja süsivesikuterikkad. Päeva jooksul on soovitav süüa puuvilju ja marju rohkelt, kindlasti aga tuleb arvestada nende süsivesikute sisaldust. Mahladesse tuleb suhtuda kui toitu, mitte kui lihtsalt janu kustutajasse. Lahjendage mahla veega, sest mahlas olevad süsivesikud imenduvad kiiresti.
O,5 klaasi mahla =I puuvili
Kissellide, keediste ja kompottide valmistamisel kasutatakse lisaks mahlale, puuviljadele ja marjadele tavaliselt veel magusaineid, suhkrut, tärklist. Seetõttu ei ole kasulik süüa kisselli korraga üle IOO-2OO ml. Keediste ja kompottide puhul peab arvestama kasutatud marjade, puuviljade ja magusaine või suhkru hulka. Kõige kasulikum on muidugi süüa värskeid töötlemata puuvilju ja marju.

PIIMARÜHM
Piimatoodete hulka kuuluvad:
piim
pett
keefir
hapupiim
naturaalne jogurt
2OO ml eespool loetletud piimatoodetes on IO-12 g süsivesikuid. Piimatooted sisaldavad piimasuhkrut e. laktoosi, mis tõstab veresuhkrut sama kiiresti kui tavaline suhkur.
1 klaas piima sisaldab 1O-12 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Kasutage piimatooteid kuni O,5 liitrit päevas, korraga vaid 2OO ml. Eelistage vähese rasvasisaldusega või rasvata tooteid, sest suurema rasvasisaldusega piimatooted on väga kaloririkkad.Lisaks süsivesikutele on piimas ka valku ja kaltsiumi. Oma suure rasvasisalduse tõttu kuuluvad hapukoor ja rõõsk koor rasvarühma.

VALGU -JA RASVARIKKAD TOIDUAINED

LIHARÜHM
Liharühma kuuluvad:

liha (looma-, sea-, kana-, lamba-, küülikuliha jne.)
kala
vorst
sink
juust
muna
kohupiim
kodujuust
maks jne.

Enamikus liharühma toodetes on rohkelt valku ja rasva ning vähe süsivesikuid. Seetõttu tuleb vältida rasvase liha, vorsti, singi ja ,juustu söömist. Eelistage kanaliha, kala, kohupiima, kodujuustu. Pihvides ja viinerites on rohkelt rasva. Kasutage neid tooteid harva, 1-2 korda nädalas. Muna ärge sööge nädalas üle 1-2 tk. Pidage meeles, et valmis lihatooted sisaldavad ka rohkelt soola, mis pole kasulik.

RASVARÜHM
Rasvarühma kuuluvad:
searasv
taimeoli
margariin
või
hapukoor
rõõsk koor
majonees
sulatatud juust
pähklid
jne.

Diabeetik ei tohiks rasvadest täielikult loobuda, sest rasv sisaldab organismile vajalikke rasvhappeid.Päevasest kaloraazist tuleb katta rasvadega 3O-35 %. Õppige kasutama taimeõlisid, mis sisaldavad organismile vajalikke küllastumata rasvhappeid. Arvestades meie söögikultuuri ja toitumisharjumisi, on rasvade osakaal meie toidus liiga suur. Kasutage võileivakatteks kolesteriinivaba margariini, mille rasvasisaldus on vaid 4O%. Salatite valmistamisel asendage hapukoor ja majonees lahja keefiri või jogurtiga. Kasutage oli- või mahlakastmeid. Pidage meeles, et taimeõli ja margariini energeetiline väärtus on sama suur kui loomsetel rasvadel, kuid nad ei tosta kolesterooli hulka teie veres.

MUUD TOIDUD

JOOGID
Parimaks joogiks janu korral on vesi. Mahlad sisaldavad rohkelt kiiresti imenduvaid süsivesikuid. Näiteks 2OO ml. apelsinimahlas on 2O g süsivesikuid.Seetõttu on otstarbekas lahjendada mahla veega (1 osa mahla, 9 osa vett). Erandiks on köögiviljamahlad. Sidrunimahlas on süsivesikuid minimaalselt ning sellega võib julgelt maitsestada joogivett. Kohvi ja tee joomisel ärge lisage suhkrut, mett, keedist, vaid vajadusel magustusaineid (sahhariin, aspartaam jne.) Puljongit juues tuleks meeles pidida soola ja rasvasisaldust.
PIIMATOOTED EI SOBI JOOGIKS! Need on suure süsivesikute- ja rasvasisaldusega toiduained.
Suhkrut sisaldavad karastusjoogid ei sobi diabeetikule igapäevaseks janujoogiks suure süsivesikute sisalduse tõttu. Sportimisel ja hüpoglükeemia puhul võib kasutada ka suhkruga karastusjooke ning spordijooke.

MAGUSTOIDUD
Kõige paremini sobivad magustoiduks puuviljad ja marjad. Magustoitu süües peate arvestama selles süsivesikute hulgaga ja kasutama muud toitu vastavalt vähem. Oluline on, et Teie toidus sisalduv süsivesikute kogus vastaks süstitava insuliini kogusele. Tänapäevaste ülikiiretoimeliste insuliinide puhul on maiustamine soovitav just põhisöögi järgselt.

SOOL JA MAITSEAINED
Soolarikas toit pole teie tervisele kasulik. Püüdke vältida liigsoolaseid toite (näit. soolakala,soolaliha jne.) Harjutage oma maitsmismeelt magedamate roogadega, maitsestage neid erinevate maitseainetega. Parem ärge lisage juba maitsestatud toidule soola. Maitseainete segudest valige ilma soolata või vähese soolasisaldusega segud. Ketsupit ja sinepit kasutage vastavalt oma soovile.

ALKOHOL
Alkohol pole diabeetikule keelatud. Vältida tuleb rohket alkoholi tarbimist. Kui veresuhkru tase langeb normist allapoole, suunab maks verre seal ladestunud glükoosi. Alkohol blokeerib selle mehhanismi. Veresuhkru tase voib langeda liiga madalale isegi mitu tundi peale alkoholi tarbimist, suureneb hüpoglükeemia oht. Diabeetik peaks loobuma magusatest, rohke suhkrusisaldusega jookidest (liköörid, aperatiivid, magusad veinid jne.) Kange alkoholi lahjendamiseks tuleks kasutada suhkruvaba toonikut, jäävett, soodavett jne. 1 pudel õlut (0,3 l) vastab süsivesikutesisalduselt umbes 1 klaasile piimale, kuid energiasisaldus on ollel 2,5 korda korgem, sest õlu sisaldab alkoholi. Teisi alkohoolseid jooke voib energiasisalduselt võrrelda rasvaga.

MAIUSTUSED:
Diabeetikute dieet ei pea olema suhkruvaba vaid soovitav on vähe magus toit. Eraldi dieettoodete kasutamine ei ole vajalik ja soovitav!
Diabeetikud võivad suhkruga tooteid kasutada väikestes kogustes ning alati tuleb arvestada süsivesikute hulka ka kõik suhkruga maiustused ja magustoidud. Kauplustes on tavapäraste maiustuste kõrval müügil ka diabeetikute maiustused, kuid suurem osa neist on kõrge rasvasisaldusega. Erinevus seisneb vaid selles, et diabeetikute maiustustes on suhkru asemel kasutatud magustusaineid, sageli on aga nnim. dieettoodete süsivesikute sisaldus suurem kui tavalistel toodetel. Toodetele on tavaliselt märgitud peale toitainete sisaldus, süsivesikute hulk ja energiasisaldus. Uurige neid andmeid, et saaksite teada energiahulga, mille saate maiustust süües. Kasutades maiustusi peate vähendama päevases toiduratsioonis teiste toiduainete hulka.
Ksülitooliga närimiskumm sisaldab süsivesikuid minimaalselt ja seda võib tarvitada piiramatult.

MAGUSTUSAINED:
Tänapäevaste toitumissoovituste järgi võib diabeetik kasutada ka suhkruga tooteid. Järelikult pole vaja magusast täielikult loobuda. Lubatud on isegi väikesed suhkrukogused ( 20 – 30 g päevas ), seda juhul, kui toiduvalik on muus osas korras. Kui kasutate suhkruga magustatud toitu, peate täpselt jälgima vajalikku päevast süsivesikute hulka. Vajadusel tuleb vähendada teisi toidukoguseid, et ei tekiks energia ülejääki ja veresuhkru kontrollimatut tõusu.

Magustusained jagatakse 2 rühma:

VERESUHKRUT TÕSTVAD MAGUSTUSAINED:

suhkur
mesi
siirupid
fruktoos
sorbitool
ksülitool
maltitool

Need magustusained sisaldavad palju süsivesikuid ja nende tarbimine on piiratud. Fruktoosi annus täiskasvanule on 30-40 grammi päevas. Korraga ei tohi tarbida üle 10 grammi.

VERESUHKRUT MITTE TÕSTVAD MAGUSTUSAINED:
(keemilise nimetusega)

aspartaam
asesulfaam
tsüklamaat
sahhariin

Kaubanduses müüakse neid nimetustega: Canderel, Hermestas, Gold Sweet, Süss Diät jne. Alati soovitame kontrollida magustusaine keemilist koostist.
Selle rühma magustusaineid soovitatakse tee, kohvi ja muude jookide magustamiseks. Kerged ehk “light” tüüpi karastusjoogid on magustatud ka selle rühma ainetega ja nende tarbimisel veresuhkru tase ei muutu. Sahhariini ja tsüklamaati ei soovitata kasutada raseduse ajal. Täiskasvanud ei tohiks kasutada rohkem kui 6 tera (tabletti ) päevas. Aspartaami kasutamisel piiranguid ei ole.

TOIDUKORRAD JA – AJAD
Sõltuvalt süstitava insuliini tüübist on soovitatav jagada päevane toit 3-7 toidukorrale.
See tähendab, et oleks 3 põhitoidukorda ning vajadusel lisatakse 2-4 oodet.

Näiteks:
Variant A
Hommikul ja õhtul süstitakse pikatoimelist insuliini (Protaphan; Humulin N, Lantus)mis katab ära ööpäevase baasinsuliini vajaduse ja enne põhitoidukordi (hommikusöök, lõuna, õhtusöök) süstitakse ülikiiret insuliini (Humalog, Novorapid) ehk toiduinsuliini.
Sellisel juhul on sobivaks söömisreziimiks sobiv 3 toidukorda päevas (ka toiduinsuliini süstitakse 3 korda päevas enne sööki või söögi järgselt) lisaooteid on vaja lisada ainult füüsilise koormuse korral. Kui soovitakse lisada üks toidukord on vajalik ka lisasüst toiduinsuliini.

Variant B
Tavalise lühitoimelise insuliini (Actrapid ja Humulin R)ja pikatoimelise (Protaphan, Humulin N, Lantus) kasutamisel on vajalik vahesöökide söömine ja
toidukordade sobivaks vaheks on 2,5- 3 tundi, Sellisel juhul tuleb süstida ja süüa iga päev enam- vähem samal kellaajal. Soovitavalt 6 toidukorda päevas (3 põhitoidukorda pluss 3 oodet). Süsivesikutesisaldus peab olema lubatud piirides. Toidukorrad peavad vastama süstitud insuliini toimeajale ja hulgale.