24.10.2003
Autor: Juta Üts
Terviseleht 08. mai 2002
August R. Vokast küsib, mis kasu on suhkruhaigele diabeediliidust. Vastab Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer.
Eesti Diabeediliit moodustati 1992. a 6 kohaliku diabeediseltsi eestvõttel. Praegu kuulub liitu 17 maakondade organisatsiooni, mis kõik on end nimetanud kas diabeetikute või suhkruhaigete seltsiks. Needsamad seltsid ongi suhkruhaige otsesed toetajad, diabeediliit kui seltside katusorganisatsioon arendab aga dibeedialast tegevust üle kogu Eesti. Anname välja õppekirjandust, ajakirja Diabetes, interneti kodulehekülge, püüame tagada kõigi nende materjalide kättesaadavuse kohalikele seltsidele. Peame läbirääkimisi suhkruhaigete probleemide lahendamiseks sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga ning esindame Eestit välismaal. Näiteks oleme püüdnud tagada insuliini ja süstevahendite pideva kättesaadavuse, peame läbirääkimisi haigekassaga testribade saamiseks (haigel võib neid veresuhkru mõõtmisel glükomeetriga kuluda kuni 40 kr eest päevas). Ajakirja Diabetes püüame järgmisest numbrist alates (ilmub 2 korda aastas) otsepostituse teel kõigile seltside liikmeile koju saata.
Kas seltsi liikmeks astumiseks peab suhkruhaige pöörduma perearsti poole?
Ta peaks pöörduma kohaliku seltsi poole, mille kohta saab teavet nii oma raviarstilt kui perearstilt. Tallinna Suhkruhaigete Selts asub Pärnu mnt. 104, tel. 051 190 01, e-mail ulvi.tammer@mail.ee.
Mis kasu suhkruhaigele on diabeetikute seltsist?
Võimalus osaleda koolitustel ja seminaridel ja igakülgne info oma haiguse kohta õppekirjanduse kaudu. Seminaridel esinevad nii endokrinoloogid ja teised arstid uutest ravivõimalustest ja vastavad osalejate küsimustele. Korraldatakse suvelaagreid, kus ühiselt aega viita, sportida ja vastastikku head nõu ja toimetulekunippe saada. Igal aastal oleme korraldanud ka diabeedihaigete laste laagri ilma vanemateta. Tingimuseks, et laps oskab endale insuliini süstida, veresuhkrut mõõta ja silma järgi enam-vähem oma toidu kalorsust arvestada. Tavaliselt suudab kõike seda juba 7-8aastane suhkruhaigust põdev laps. Laagris toimub see kõik muidugi arstide ja kasvatajate järelevalve all. Kuuldavasti on lapsed niisugusest “omapead” üritusest vaimustatud.
Kui palju on Eestis suhkruhaigeid? Palju kuulub kohalikesse suhkruhaigete seltsidesse?
Diabeetikuid on arvel ca 40 000, aga kõigi eelduste järgi on neid, kes oma häirest teadlikud pole, veel vähemalt 10 000 inimest. 10 % suhkruhaigeist on haigestunud 1. tüübi e insuliinsõltuvasse diabeeti, see esineb lastel või nooremail täiskasvanuil. 90% e 2. tüübi diabeet on kesk- ja vanemaealiste haigus. Seltsidesse kuulub ligikaudu 4000 inimest.
Teatavasti on Soomes diabeetikute seltside tegevus väga aktiivne ja kasu sellest haigetele tõhus. Mida tuleks ette võtta meil, et seltsielu elavdada?
Kõige paremini on seltsitöö edendamise kohta öelnud endokrinoloog Jaanus Kerge ajakirjas Diabetes: “Oma probleemidega tegelemisele ja seltsielu edendamisele lisaks on tarvis kaasata ka enam terveid, et teadvustada selle probleemi seotust kogu elanikkonnaga.”
Ja selle probleemi seotus kogu elanikkonnaga on ilmne, sest teatavasti suureneb suhkruhaigete arv maailmas suure kiirusega.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni prognoosi järgi on suhkruhaigete hulk 2010. aastaks 2000. a võrreldes k a h e k o r d i s t u n u d. Seda ohtu silmas pidades viib Eesti Diabeediliit ellu Euroopa Liidu Phare projekti: anname välja ajakirja erinumbri ja korraldame üle-eestilisi kampaaniaid. Diabeediliidu kampaania ajal mõõdavad arstid ja õed kõigi soovijate vererõhku, -suhkrut, kehamassi indeksit, teavitavad suhkruhaiguse riskidest. Osavõtjad saavad individuaalselt endokrinoloogi konsultatsiooni. Praeguseks oleme niisuguse päeva viinud läbi juba 11 kohas, läheme veel 6 maakonda. Eelkõige soovitame sel päeval osaleda inimestel, kelle lähisugulaste seas on olnud suhkruhaigeid, kel on ülekaal või juba märke selle suhkruhaiguse sümptomitest (pidev janu, sagedane urineerimine, silmade või jalgade häireid).
Missugune diabeedi- või suhkruhaigete selts Eestis kõige paremini on töötanud?
Igal aastal rahvusvahelisel diabeedipäeval 14. novembril valime aasta seltsi ja aasta tegija. Viimane on isik, kes läinud aasta jooksul diabeetikute heaks või diabeedi vältimiseks kõige enam korda saatnud (töötanud välja hea projekti, kaitsnud diabeedi alal väitekirja). 2001. a parim oli Põlvamaa Suhkruhaigete Selts ja aasta tegija Eesti Diabeediliidu president Alar Jäätes – diabeetikute kodulehekülje projektijuht.