Diabeet Eestis

26.04.2007
Autor: Ulvi Tammer

Diabeet on tõsine ja krooniline haigus, mille all kannatab Euroopas enam kui 25 miljonit inimest ning maailmas ca 230 miljonit inimest. Eestis on põeb diabeeti ca 70 000 inimest.

WHO (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni) ja IDF (Maailma Diabeedi Föderatsiooni) prognooside kohaselt kasvab diabeetikute arv aastaks 2025 16% võrra.

2006 aasta veebruaris Viinis toimunud Euroopa Liidu riikide Diabeedi konverentsil juhiti tähelepanu järgmistele asjaoludele:
Euroopas 60 milj. inimest , kellel prediabeet ehk eeldiabeet, Eestis ca 140 000 inimest.
Kardiovaskulaarsed haigused on Euroopa Liidus suurimaks surma põhjuseks.
Diabeet on suurimaks kaasaaitajaks kardiovaskulaarsetele haigustele juba alla 65 aastaste seas.
Enam kui 40% surmaga lõppenud diabeedijuhtumitest on kardiovaskulaarsete haiguste tulemus.
Diabeedi üldine levik suureneb Euroopas dramaatiliselt.
Diabeedi tõsiste ja kulukate tüsistuste hulka kuuluvad südame- ja veresoonkonna haigused ja rabandused, neerukahjustused, amputatsioonid, pimedaksjäämine jne.
Elukvaliteeti ja väljavaateid tervisele kahandavad diabeedi ühendatud komplikatsioonid
5-10% kõigist tervishoiu kuludest moodustavad diabeedi tüsistustega seotud kulutused, kulutused kasvavad kiires tempos.
Ülemaailmselt sureb diabeeti sama palju inimesi, kui aidsi.

Eesti olukord jätab soovida
Eesti tänast situatsiooni hinnates oleme lähtunud DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringust.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada EL liitunud maades (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia Ungari, Tsehhi, Malta, Küpros) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti korraldati vaatlusuuring 10 liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaiged, kelle diabeedistaaþ oli vähemalt üks aasta. Töös osalesid Eestis 6 keskust. Koguti andmeid patsientide vanuse, pikkuse , kaalu, diabeedistaaþi ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, kombineerimise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku, lipiidide väärtusi, uuriti andmeid vererõhuravimite kasutamise kohta. Täideti ka andmed diabeedi ägedate ja hilistüsistuste esinemisest. Samuti uuriti diabeetikute käitumisharjumusi: suitsetamine, diabeedi enesekontroll jne. ning andmed diabeedi baaskoolituse saamisest ja jätkukoolituse võimalustest.
Uuringu tulemused on ehmatama panevad ning jääb üle vaid tõdeda, et tänases Eestis ei ole diabeediravi sellisel tasemel, kui sooviksime.
Diabeediravi üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs HBA1c. Eesti diabeetikutest on hea või rahuldav kompensatsioonitase vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused 8,3-8,6 % ( normiväärtus < 6,5%) peaksid mõtlema panema nii meedikuid, tervishoiu korraldajaid-ametnike, kui ka diabeetikuid endid.

Rohkem tähelepanu enesekontrollile
Tundub ju, et omalt poolt oleks nagu tehtud kõik. Riigi poolt on tagatud insuliinide 100% kompenseerimine, soodustus kehtib ka uute ja paremate insuliinide puhul. Tablettravi osas on soodustus laienenud ning kasutusele võetakse järjest efektiivsemaid ravimid Seega peaks ravimite kättesaadavus olema kõigile tagatud. Mida teha aga tõsiasjaga, et ainult ravimid ei taga normilähedast veresuhkrut. Aastaid on rõhutatud koolituse tähtsust . Maailma kogemus näitab, et parima tulemuse saab, kui diabeedi ravimisega tegeleb diabeedikeskuses diabeedimeeskond. Kahjuks ei toimi selline töökorraldus veel Eestis kõigis piirkondades. Igas maakonnas ei ole meil isegi endokrinoloogi, samuti on tõsine puudus diabeediõdedest ning jalaravi kabinettidest. Meditsiinireformid on kaasa toonud palju segadust diabeetikute hulgas.
Loomulikult on kõigile Eesti elanikele tagatud esmatasandi arstiabi, kuid diabeetikutele ei taga see sageli piisavat ravikvaliteeti.
DEPAC uuringu tulemustest selgub veel, et enesekontrolli osas oli Eesti jäänud senini 10 uuringus osalenud riigi hulgas viimaseks. Kõikides maades on leitud, et testribade kättesaadavus tagab diabeedi parema kompensatsiooni ja seega hilisema kulude kokkuhoiu. Jäävad tulemata või lükkuvad hilisemaks kulutused, mida riik peaks tegema tüsistuste raviks ( kallid ravimid, haiglaravi, kallid uuringud ja protseduurid jne.)
Testribadele tehtavad kulutused on senini olnud ca 10 miljonit Eesti krooni. Kulutused on aasta aastalt kasvanud. Õnneks on probleemi tõsidusest saanud aru nüüd ka meie riigi ametnikud ning enesekontrolli kättesaadavus hakanud eelmisest aastast paranema.
2006 aasta lõpust suurendati lapsdiabeetikutele, rasedatele ning kuni 1 aastase lastega emade soodustusega testribade kogust 1200 testribani aastas Sellest aastast (01.04.2007)suureneb testribade piirmäär I tüübi diabeetikutele 600 testribani aastas, samuti laieneb soodustuse saajate ring: 1-2 insuliini süsti saavad II tüübi diabeetikutele-300 testriba aastas, tablettravi saajatele 100 testriba aastas. Ilmselt on see meie diabeetikutele see üks paremaid uudiseid üldse.

Organiseeritus vähendab stressi
Diabeetikute igapäeva elu juurde kuulub pidev dieediarvestus, süstimine, ravimid, veresuhkru mõõtmine jne. Kõik see tekitab stressi ja muret oma toimetuleku ja tervise pärast. Motivatsiooni leidmine diabeediga tegelemiseks tänapäevases kiires elus on kindlasti olulise tähtsusega. Kindlasti on diabeetikutele palju abi kuulumisest diabeedi organisatsiooni, et mõista diabeediga kaasuvaid probleeme ja saada tekkinud küsimustele vastused. Tunne, et oled omade hulgas annab julgust ning kindlustunnet.
Tänaseks kuulub Eesti Diabeediliitu 22 diabeetikute seltsi ja seltsingut. EDA on panustanud koolitustesse, õppematerjalide koostamisse (nii eesti kui venekeelsed). Broðüüre saab oma endokrinoloogilt ning kohalikest diabeetikute seltsidest. Diabeetikute seltsid teevad suurepärast tööd, et aidata kõiki diabeetikuid oma tavaelus. Ääretult populaarseks on saanud meie kodulehekülg www.diabetes.ee , juba ainuüksi külastajate arv näitab probleemi tähtsust ja tõsidust (aasta keskmine pöördujate arv on 5401467)

2. juunil 2006. a. tööhõive-, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse nõukogu kohtumisel Luksemburgis võtsid 25 EL-i tervishoiuministrit ühehäälselt vastu Nõukogu resolutsiooni tervislike eluviiside edendamiseks ja II tüübi diabeedi ennetamiseks.

Euroopa ja Eesti prioriteedid
Suurema efekti saavutamiseks diabeetikute ja kardiovaskulaarsete haigete individuaalravis, tuleb tervishoiuteenus ja majanduslik osa reorganiseerida ja suunata õigetele instantsidele.

Õigusjärgne juurdepääs asjakohaselt korraldatud ravile peab olema tagatud kõigile haigetele.

Saadaolevate Euroopa põhisuundade järgimine diabeetikute ja kardiovaskulaarsete haigete ravis peab leidma toetuse rahvuslikul tasandil.

Kohene ja pikaaegne tõestatud programmide täitmise jälgimine

Diabeedi ja selle komplikatsioonide uurimuse rahastamist tuleb muuta.

Kas EL soovitused leiavad rakendust ka Eestis? Viimase valitsuse sotsiaalprogrammis ei leidnud ma viiteid diabeedile, selle ennetamisvajadusele , ega ka suundi prioriteetide hulka arvamisest. Kas seekord läheb meil samamoodi kui HIVi-ga, et tõstame pea liiva seest, kui tuli juba räästasse on jõudnud?

Eesti Diabeediliidu seisukohast vaadates vajame me kiireid muutusi.

Seada diabeet üheks tervishoiustrateegia prioriteediks, kuna haigus on märkimisväärseks koormaks nii inimestele kui ka ühiskonnale.

Vajalik luua riiklik diabeedistrateegia ( see hõlmaks diabeedi ennetust, diagnoosimise parendamist, ravi kvaliteedi ühtlustamist, kontrolli ja tulemuste hindamist, koolitust, rehabilitatsiooni jne. )ja ka see reaalselt tööle rakendada

Parandada diabeetikutele uute kaasaegsete ravimite ja enesekontrollivahendite, arstiabi kättesaadavust.

Loodetavasti kannavad meie ühised jõupingutused vilja ning hoolimata diabeetikute arvu kiirest kasvust, suudab meie riik tagada kõigile diabeetikutele inimväärse, kvaliteetse ja täisväärtusliku elu.