Tutvu Eesti Diabeediliidu arengukavaga.

Tutvu Eesti Diabeediliidu põhikirjaga.

Avaldame siin 2019 esitatud majandusaasta aruande.

Siit leiate kokkuvõtte veresuhkru taseme mõõtmisest Selverites novembris 2016.

Eesti Diabeediliidu (EDA) kõrgeimaks organiks on üldkogu, mis moodustub kõikide EDA liikmesorganisatsioonide esindajaist. Üldkogu koguneb vähemalt 1 kord aastas.

Eesti Diabeediliit loodi 1992 a. oktoobris. 1992a. oli Eestis 2600 1 tüübi suhkruhaiget ja 18000 2 tüübi suhkruhaiget, see moodustas 1,3% elanikkonnast.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni prognoosi järgi on suhkruhaigete hulk 2010. aastaks 2000. a võrreldes k a h e k o r d i s t u n u d. Seda ohtu silmas pidades viib Eesti Diabeediliit ellu Euroopa Liidu Phare projekti: anname välja ajakirja erinumbri ja korraldame üle-eestilisi kampaaniaid.

Mis tulemusi andis võitlus selle eest, et insuliini piirhinnaga ei tõuseks patsiendi omaosalus? Insuliinide piirhindade osas saavutasime patsiendile insuliini kättesaadavuse 100% soodustusega. Kindlasti on see märkimisväärne saavutus. Hetkel on kerkinud päevakorda teiste diabeediravimite (tablettravi) kompenseerimise mehhanism.

Aastaid on rõhutatud koolituse tähtsust. Maailma kogemus näitab, et parima tulemuse saab, kui diabeedi ravimisega tegeleb diabeedikeskuses diabeedimeeskond. Kahjuks ei toimi selline töökorraldus veel Eestis kõigis piirkondades. Igas maakonnas ei ole meil isegi endokrinoloogi, samuti on tõsine puudus diabeediõdedest ning jalaravi kabinettidest.

Eesti Diabeediliit pakub firmade kollektiividele ja gruppidele võimalust anda üritustele lisaväärtus, mõõtes oma tervisliku seisundit. Üritus on saanud populaarseks eriti firmade pere- ja suvepäevade raames sagedusega 2-4 korda aastas. Perepäevi on korraldatud bowlingu, spordiklubide ja kultuurimaja saalides. Mõõtmistulemused fikseeritakse “Osaleja kaardil”, mis mahutab kahed mõõtmised ja annab hea ülevaate tervisliku seisundi muutustest.

Vajadus selgitada väljasuurimad puudused hetkel kehtivas korras abivahendite soodustuse saamisel ja diabeediravi üldiselt: Patsientide poolne üleeestiline tagasiside, Küsitluslehed väljastati 21 organisatsioonile, Vastuseid 21. Seltside ettepanekud: Korrastada endokrinoloogi konsultatsioonile suunamine, Taasturavi/rehabilitatsioonikeskuse avamine diabeetikutele

Usume EMSLis, et ühendused saavad ja peavad olema avatumad ja läbipaistvamad kui ehk teiste sektorite organisatsioonid. Abimeheks siin on 2002. aastal ühenduste endi poolt vastu võetud eetikakoodeks. Kodanikuühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes.

Silja Paavle, 4. mai 2011, “Õhtuleht”
Diabeediliidu juhatuse liige Rein Suppi rõhutab, et kroonilise haiguse puhul on oluline arsti ja patsiendi kestev usalduslik suhe ning raviprotsessi järjepidevus.

Õppekirjandust levitatakse meie liikmesseltside ja maakondlike endokrinoloogide kaudu.

• Füüsiline koormus diabeedi korral
• Diabeedi tüsistused
• Armastus käib kõhu kaudu
• Diabeetiku toiduvalik

Ülevaade kasutuselolevatest süstevahenditest.

• OptiSet® kasutusjuhend
• OptiPen® Pro 1 kasutusjuhend
• NovoPen® 3 kasutusjuhend
• Ühekordsed ampullsüstlad e. Pen’id (Humalog® Pen)

II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused:
— avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta;
— kaasneb sageli rasvumisega;
— on ilmse päriliku seosega;
— insuliin on normaalsel tasemel;
— insuliinitundlikkus on langenud;
— reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal.

I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit nahaalusi süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud.

Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad.

Koostatud tabelis on toodud ära enamlevinud toiduainete kaloraaz ja toitainete sisaldus. Tabeli abil on võimalik kontrollida oma dieedi kaloraazi ja toitainete sisaldust. Üldkaloraazist peaks valgud moodustama 15%, rasvad 30% ja süsivesikud 55%.
Kaloraazi arvestatakse: 25 kcal kehaideaal kg kohta, lisada 10-30% vastavalt aktiivsusele.

Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna. Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal). Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest.