Töövõime hindamine ning puude ja sotsiaaltoetuste määramine

 

Töövõime määramist viib alates 2016 aasta juulist läbi Töötukassa. Soovi korral on võimalik puude raskusastet ja töövõime hindamist taotleda koos, sel juhul võib esitada ühistaotluse  töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile.

Kui on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb töötukassasse pöörduda siis, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Kui teie senine töövõimetus on määratud 31. jaanuarini 2017, tuleb korduvekspertiisi taotlus esitada sotsiaalkindlustusametile korduvekspertiisi tähtajal, mille amet on määranud vahemikus 5.-20. detsembrini 2016.

Uus töövõime hindamise metoodika lähtub sellest, et iga inimene on unikaalne ja sama puue või haigus võib inimestel väljenduda väga erinevalt. 

Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:

• arstivisiit

• töövõime hindamise taotluse esitamine

• eksperdiarvamuse koostamine

• töövõime hindamise ulatuse otsustamine

• töövõimetoetuse maksmine ja vajadusel teie nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.

Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peate olema eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldab teie terviseseisundit ja sisestab teie terviseandmed e-tervisesse. Kui see on tehtud, saate täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Töövõime hindamisel võetakse arvesse terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Taotluses kirjeldate oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates valdkondades ja tegevustes. Taotlusele on oluline märkida nii oma raviarstide kui ka teiste spetsialistide (nt sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja erihoolekandeteenustel, isikliku abistaja teenuse osutaja, psühholoog vm) andmed, kes saavad vajadusel anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese tegutsemisvõime ja -piirangute kohta.

Taotluse saate täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, kus juhtumikorraldaja teid küsitleb ja taotluse täidab. Samuti saate taotluse täita ise ja saata töötukassasse posti või e-postiga või töötukassa iseteenindusportaali kaudu.

Töövõimet hindab ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise tervishoiuteenuse osutajatelt. Ekspertarst hindab töövõimet teie taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on teiega tegelenud.

Eksperdiarvamus koostatakse üldjuhul dokumentide põhjal, ent kui andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, võib ekspertarst kutsuda teid vastuvõtule. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja kaasab vajadusel teisi spetsialiste meeskonna (nt logopeedi, eripedagoogi, tegevusterapeudi või füsioterapeudi). Töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse töövõime ulatuse kohta.

Töövõime ulatus saab olla:

• Töövõimeline - inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud

• Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud

• Puuduv töövõime - inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama

Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani. Otsust on võimalik vaidlustada.

Kui on määratud osaline või puuduv töövõime, on teil õigus saada töövõimetoetust. Lisaks annab töötukassa teile seda tõendava plastikkaardi. Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Eeskätt võib kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad soodustuse  andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude kaudu. Juhul, kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja. Kaart saadetakse teile postiga.

Tekst on koostatud Töötukassa kodulehe abil, täpsem informatsioon ja vajalikud blanketid on leitavad: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoime-hindamine

Puude määramine

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega. Toetuste maksmise eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine lisakulude hüvitamise kaudu.

Puuded liigitatakse raskusastme järgi sügavateks, rasketeks ja keskmisteks. Puue tuvastatakse sõltuvalt vanusegrupist erinevalt. Kuni 16aastastel lastel ja vanaduspensioniealistel inimestel tuvastatakse puude raskusaste ja puudest tingitud lisakulud lähtuvalt kõrvalabi-, juhendamis- või järelevalvevajadusest. Tööealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud määratakse täiskasvanud inimesele kuueks kuuks, üheks, kaheks, kolmeks või viieks aastaks.

Tööealisele puudega inimesele määratakse puude raskusaste mitte kauemaks kui vanaduspensioni ea alguseni. Lapsele määratakse puude raskusaste kuueks kuuks, üheks, kaheks või kolmeks aastaks, kuid mitte kauemaks kui 16aastaseks saamiseni. Täpsemat informatsiooni ja vajalikud blanketid leiab Sotsiaalkindlustusamet koduleheküljelt: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puude-raskusastme-ja-lisakulude-tuvastamine-3/

Peatüki koostamisel on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/) avaldatud informatsiooni.