Organisatsioon

EESTI DIABEEDILIIT Arengukava 2018-2023

EESTI DIABEEDILIIT Arengukava 2018-2023

Ulvi Tammer-Jäätes
19.10.2020

Tutvu Eesti Diabeediliidu arengukavaga.

LOE EDASI
Eesti Diabeediliidu Põhikiri

Eesti Diabeediliidu Põhikiri

Ulvi Tammer-Jäätes
06.11.2017

Tutvu Eesti Diabeediliidu põhikirjaga.

LOE EDASI
EDA majandusaasta aruanded

EDA majandusaasta aruanded

Ulvi Tammer-Jäätes
06.11.2017

Avaldame siin 2019 esitatud majandusaasta aruande.

LOE EDASI
Diabeedipäev 2016 kokkuvõte

Diabeedipäev 2016 kokkuvõte

Ulvi Tammer-Jäätes
06.11.2017

Siit leiate kokkuvõtte veresuhkru taseme mõõtmisest Selverites novembris 2016.

LOE EDASI
Eesti Diabeediliidu struktuur

Eesti Diabeediliidu struktuur

Ulvi Tammer-Jäätes
28.06.2017

Eesti Diabeediliidu (EDA) kõrgeimaks organiks on üldkogu, mis moodustub kõikide EDA liikmesorganisatsioonide esindajaist. Üldkogu koguneb vähemalt 1 kord aastas.

LOE EDASI
EDA ajalugu

EDA ajalugu

Ulvi Tammer-Jäätes
28.06.2017

Eesti Diabeediliit loodi 1992 a. oktoobris. 1992a. oli Eestis 2600 1 tüübi suhkruhaiget ja 18000 2 tüübi suhkruhaiget, see moodustas 1,3% elanikkonnast.

LOE EDASI
Suhkruhaigus levib kohutava kiirusega

Suhkruhaigus levib kohutava kiirusega

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Maailma tervishoiuorganisatsiooni prognoosi järgi on suhkruhaigete hulk 2010. aastaks 2000. a võrreldes k a h e k o r d i s t u n u d. Seda ohtu silmas pidades viib Eesti Diabeediliit ellu Euroopa Liidu Phare projekti: anname välja ajakirja erinumbri ja korraldame üle-eestilisi kampaaniaid.

LOE EDASI
Diabeediliit võitis

Diabeediliit võitis

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Mis tulemusi andis võitlus selle eest, et insuliini piirhinnaga ei tõuseks patsiendi omaosalus? Insuliinide piirhindade osas saavutasime patsiendile insuliini kättesaadavuse 100% soodustusega. Kindlasti on see märkimisväärne saavutus. Hetkel on kerkinud päevakorda teiste diabeediravimite (tablettravi) kompenseerimise mehhanism.

LOE EDASI
Diabeet Eestis

Diabeet Eestis

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Aastaid on rõhutatud koolituse tähtsust. Maailma kogemus näitab, et parima tulemuse saab, kui diabeedi ravimisega tegeleb diabeedikeskuses diabeedimeeskond. Kahjuks ei toimi selline töökorraldus veel Eestis kõigis piirkondades. Igas maakonnas ei ole meil isegi endokrinoloogi, samuti on tõsine puudus diabeediõdedest ning jalaravi kabinettidest.

LOE EDASI
Tervisepäev

Tervisepäev

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Eesti Diabeediliit pakub firmade kollektiividele ja gruppidele võimalust anda üritustele lisaväärtus, mõõtes oma tervisliku seisundit. Üritus on saanud populaarseks eriti firmade pere- ja suvepäevade raames sagedusega 2-4 korda aastas. Perepäevi on korraldatud bowlingu, spordiklubide ja kultuurimaja saalides. Mõõtmistulemused fikseeritakse “Osaleja kaardil”, mis mahutab kahed mõõtmised ja annab hea ülevaate tervisliku seisundi muutustest.

LOE EDASI
Diabeediorganisatsioonide küsitlus 2012

Diabeediorganisatsioonide küsitlus 2012

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Vajadus selgitada väljasuurimad puudused hetkel kehtivas korras abivahendite soodustuse saamisel ja diabeediravi üldiselt: Patsientide poolne üleeestiline tagasiside, Küsitluslehed väljastati 21 organisatsioonile, Vastuseid 21. Seltside ettepanekud: Korrastada endokrinoloogi konsultatsioonile suunamine, Taasturavi/rehabilitatsioonikeskuse avamine diabeetikutele

LOE EDASI
Kodanikuühenduste eetikakoodeks

Kodanikuühenduste eetikakoodeks

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Usume EMSLis, et ühendused saavad ja peavad olema avatumad ja läbipaistvamad kui ehk teiste sektorite organisatsioonid. Abimeheks siin on 2002. aastal ühenduste endi poolt vastu võetud eetikakoodeks. Kodanikuühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes.

LOE EDASI
Diabeetikud pahased: haigekassa andis ravimise praksiseta ettevõttele

Diabeetikud pahased: haigekassa andis ravimise praksiseta ettevõttele

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Silja Paavle, 4. mai 2011, “Õhtuleht”
Diabeediliidu juhatuse liige Rein Suppi rõhutab, et kroonilise haiguse puhul on oluline arsti ja patsiendi kestev usalduslik suhe ning raviprotsessi järjepidevus.

LOE EDASI
Õppekirjandus

Õppekirjandus

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Õppekirjandust levitatakse meie liikmesseltside ja maakondlike endokrinoloogide kaudu.

  • Füüsiline koormus diabeedi korral
  • Diabeedi tüsistused
  • Armastus käib kõhu kaudu
  • Diabeetiku toiduvalik
LOE EDASI
Süstevahendid

Süstevahendid

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Ülevaade kasutuselolevatest süstevahenditest.

  • OptiSet® kasutusjuhend
  • OptiPen® Pro 1 kasutusjuhend
  • NovoPen® 3 kasutusjuhend
  • Ühekordsed ampullsüstlad e. Pen’id (Humalog® Pen)
LOE EDASI
II tüübi diabeet

II tüübi diabeet

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused:
— avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta;
— kaasneb sageli rasvumisega;
— on ilmse päriliku seosega;
— insuliin on normaalsel tasemel;
— insuliinitundlikkus on langenud;
— reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal.

LOE EDASI
I tüübi diabeet

I tüübi diabeet

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus s.t. kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kuna seedekulglas insuliin laguneb, peavad patsiendid ravimit nahaalusi süstima. Enamasti haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud.

LOE EDASI
Mis on suhkruhaigus?

Mis on suhkruhaigus?

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad.

LOE EDASI
Dieedi ja liikumise arvestus

Dieedi ja liikumise arvestus

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Koostatud tabelis on toodud ära enamlevinud toiduainete kaloraaz ja toitainete sisaldus. Tabeli abil on võimalik kontrollida oma dieedi kaloraazi ja toitainete sisaldust. Üldkaloraazist peaks valgud moodustama 15%, rasvad 30% ja süsivesikud 55%.
Kaloraazi arvestatakse: 25 kcal kehaideaal kg kohta, lisada 10-30% vastavalt aktiivsusele.

LOE EDASI
Toitumissoovitused diabeetikule

Toitumissoovitused diabeetikule

Ulvi Tammer-Jäätes
29.04.2017

Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna. Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal). Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest.

LOE EDASI

Viited