Kuusekäbi
27.08.2009 10:47
Mõtlesin, et edaspidi võiks igasugu artikli lingid siia teema alla kopeerida, siis ei ole need mööda foorumit laiali!?!:)
Päikest!
poisiga
RE: Artiklid
30.08.2009 08:48
Diabeediga koolis: haigust häbenetakse narrimise pärast:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343158
Muundatud bakterid aitavad diabeetikuid:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343158
poisiga
RE: Artiklid
06.09.2009 18:29
Mustikamahl võib rasvumisest ja diabeedist päästa:
http://www.tarbija24.ee/?id=160539
Claymore
RE: Artiklid
23.09.2009 02:02
poisiga
RE: Artiklid
07.10.2009 10:12
Algab suur laste tervise uuring: uurimine võib tuua uut valgust laste suhkruhaiguse põhjustesse
http://www.tartupostimees.ee/?id=172186
poisiga
RE: Artiklid
28.10.2009 10:00
Lasteaiad pelgavad diabeedihaigeid lapsi
http://www.tarbija24.ee/?id=180604
poisiga
RE: Artiklid
28.10.2009 13:10
Laste diabeedi äkilise kasvu põhjused on teadmata
http://www.tarbija24.ee/?id=180760
poisiga
RE: Artiklid
28.10.2009 15:51
Täna tuleb artikleid nagu seeni peale vihma ;)
Lasteaia juhataja: diabeedihaigete laste pelgamine pole põhjendatud:
http://www.tarbija24.ee/?id=180796
poisiga
RE: Artiklid
29.10.2009 15:02
Diabeeti on võimalik edasi lükata dieedi ja treeninguga:
http://www.tarbija24.ee/?id=181213
Vilma
RE: Artiklid
30.10.2009 10:48
Kuidas päästa suhkruhaige koomast, selgitab kiirabiarst MARE LIIGER.
Diabeetikut ohustava kooma põhjuseks on kas vaegsuhkurveresus ehk hüpoglükeemia või liigsuhkruveresus ehk hüperglükeemia, valdavalt esimene. "Hüpoglükeemia põhjustab 99,99 protsenti kõikidest suhkruhaiguse koomadest," tõdeb kiirabiarst MARE LIIGER. "Hüperglükeemilist koomat näeme me haruharva - nii korra nelja aasta tagant."
poisiga
RE: Artiklid
30.10.2009 10:55
Vilma, kas link ka kuskil on? Kopi siia :)
Vilma
RE: Artiklid
30.10.2009 14:00
magidon
RE: Artiklid
02.11.2009 11:02
My
RE: Artiklid
02.11.2009 11:34
Njahh. Eriti kõva sõna on see, et "lõpuks ometi" on artiklis lausa kirjas, et hüpo korral TEHAKSE SÜST. Mis sest, et seal ees seisab ka sõna "spetsiaalne". Tavaline kodanik, keda teavitada on tahetud, peab ikka meeles, et kui inimene on hüpos, siis tuleb süstida (nagu tihti ka arvatakse) ja arvake ära, mis siis küll juhtuda võib.
poisiga
RE: Artiklid
02.11.2009 12:57
Teeks nii, et see teema on artiklite kogumiseks, mitte arutamiseks, või mis te arvate?
uuspoiss
RE: Artiklid
10.11.2009 09:11
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
10.11.2009 10:56
poisiga
RE: Artiklid
01.12.2009 08:18
Diabeedijuhtude arv mitmekordistub lähematel kümnenditel
http://www.tarbija24.ee/?id=194598
solg
RE: Artiklid
07.12.2009 14:41
Artikkel võiks olla üldisemaks ja laiemaks mõtlemiseks. Käsitleb pisut ka diabeedi tekkepõhjusi.
http://www.tervisloodusest.ee/?do=vaata:28
Claymore
RE: Artiklid
01.01.2010 13:53
KÜMNENDI AVASTUSED: Tüvirakke leiti uutest allikatest
Ma tsiteerin, ise võite edasi lugeda:
Lootelised tüvirakud kujutasid endast üht paljulubavamat arstiteaduslikku edusammu viimastel aastatel, andes lootust leida ravi haigustele suhkrutõvest vähi, geneetiliste häirete ja muuni.
Lugege ja rääkige My tehtud teema all, mis arvate, mida ootate?
Link aadressile:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-tuvirakke-leiti-uutest-allikatest.d?id=28221717
poisiga
RE: Artiklid
09.02.2010 10:50
Üks põnev avastus, et luud on ka endokriinsed organid ;)
Kel inglise keel suus ja silmas, lugegu ise: Is Bone–Fat Chitchat the Key to Weight Control?
http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=bone-fat-chitchat-weight-control aastast 2007, aga põnev ikka.
My
RE: Artiklid
09.03.2010 21:51
Üks positiivse tooniga artikkel Õhtulehes:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=369790
kasutaja
RE: Artiklid
09.03.2010 22:04
see artikkel on ju masendavates toonides ja sisaldab palju parajat jama :S
kasutaja
RE: Artiklid
09.03.2010 22:15
no see et lennukiga ei või lennata, jäsemetest võib lampi igapäevaselt ilma jääda jms.. minumeelest küll suht mööda promo, tüüpiline sl õhtuleht
Liisa
RE: Artiklid
10.03.2010 09:17
mis värk selle lendamisega seotud rõhkude vaheldumisega on? vt Õhtulehe artikli link
esimest korda kuulen, et lendamine võib diabeetiku silmadele ohtlik olla!? kas keegi oskab kommenteerida?
Ake
RE: Artiklid
10.03.2010 10:28
Arvan, et põhjus konkreetselt tema silmades, mis (artikli põhjal) üsna tuksis juba.
My
RE: Artiklid
10.03.2010 11:32
Kõik sellised keelud ja juhtumid on väga erinevad, sõltuvad antud isikust. Miks ma nimetasin seda positiivseks: see tüdruk ju tegelikult suhtub väga rahulikult. Et ta on omale sellised piirid seadnud, on tema isiklik otsus. Kui nägemist on vähe järgi jäänud, siis ikka võtad ka ettevaatlikumalt, aga see ei käi kõigi kohta. Arvestada tuleb, et ajakirjanik on ikka ise püüdnud asja dramaatilisemaks kirjutada, see paistis küll välja. Sellele vaatamata tuli läbi just tema suhtumine: diabeet on elustiil. Ega tema süü ole, et tal on tüsistusi päris mitu. See jalgade jutt on küll muidugi jama, aga - jällegi - mõnel võib-olla jälle on just kalduvus selleks probleemiks.
Liisa
RE: Artiklid
29.03.2010 11:59
Professor: kellakeeramine mõjub diabeetikule laastavalt, Õhtuleht, 29.3.2010
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=372414
kasutaja
RE: Artiklid
29.03.2010 19:55
tule taevas appi.. keelake ärasee õhtuleht
My
RE: Artiklid
29.03.2010 22:20
Ühinen kasutaja karjatusega :P. Tule taevas appi. Ja mis pagana rangest režiimist me diabeetikute puhul 21. sajandil õigupoolest räägime? Ma täiesti vihkan seda sõna ja rõhutamist. Kõlab nagu aastast 1965 või midagi...grrrrr.
Ago
RE: Artiklid
29.03.2010 22:26
Üritame siiski meeles pidada,et leht peab oma lugusi müüa.Kui see oleks kuiv (plain & white) ,siis keegi ei ostaks.
Eks see sääsest elevandi tegemine on ajakirjandusel käppas,mis kohati on tervitatav (sotsiaalprobleemide kajastatavus nt.),aga üldjuhul tuim lahmimine.
poisiga
RE: Artiklid
20.04.2010 19:32
Kunstpankreas aitab diabeetikutel hoida veresuhkru taset normis
http://www.tarbija24.ee/?id=252512
kamme
RE: Artiklid
29.04.2010 08:19
Selline artikkel.
http://dialevel.walmark.ee/ Kas keegi oskab kommenteerida?
svet
RE: Artiklid
29.04.2010 19:09
0 veregrupiga inimene peab kaneeli kasutama ettevaatlikult. ja milleks üldse loete õhtulehte. klatsi leht.
Vilma
RE: Artiklid
14.05.2010 13:30
Sigade pankreaserakke õnnestus kapslitena siirata inimestele ilma immuunsüsteemi rünnakut uute rakkude vastu vallandamata.
Siiratud rakud hakkasid vastureaktsioonina kõrgele veresuhkru tasemele kiiresti insuliini tootma, parandades sedasi osal patsientidest kontrolli veresuhkru taseme üle ja vabastades kaks patsienti vähemalt lühikeseks ajaks täielikult insuliinisüstidest.
„See on väga radikaalne ja uudne meetod diabeedi raviks,“ selgitas Uus-Meremaa ettevõtte Living Cell Technologies tegevjuht dr Paul Tan. „Selle asemel et 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele insuliini süstida, manustavad nad seda kapslitesse pandud rakkudena, mis toodavad insuliini.“
Insuliini tootvaid rakke nimetatakse beetarakkudeks ja neid leidub pankreases olevates rakusaarekestes. „Need rakud on umbes nööpnõelapea suurused ja me paigutame nad tibatillukesse geelipalli. See kaitseb neid immuunsüsteemi rakkude eest ja ka immuunsüsteemi rünnaku eest.“
Vilma
RE: Artiklid
14.05.2010 13:31
PS:
mina loen, mida tahan
Mõmm
RE: Artiklid
14.05.2010 15:53
Kammele kommentaariks:
Küsi firma käest selle tootega läbiviidud kliiniliste uuringute tulemusi, mis kinnitaksid, et see tõepoolest I või II tüübi diabeetikutel positiivseid tulemusi annab. Millegipärast arvan, et nad ei tee ise ka kahel diabeeditüübil vahet.
poisiga
RE: Artiklid
14.05.2010 21:01
Ago
RE: Artiklid
16.05.2010 20:25
Täpsustuseks "Sprintimisega diabeedi vastu" ,et tegemist on 2. tüübi diabeedi ennetamiseks mõeldud n-ö. vahendiga.
Artikkel ise on räägib sellest,et lühike,ent pidev (ning kõrge) intensiivsus aitab kaasa nii ainevahetusele,kui ka insuliini imendumisele/toimele - tahaks ära mainida,et kas maailm tõesti seda ennem ei teadnud ? : d
Reference: Extremely short duration high intensity training substantially improves insulin action in young healthy males...
Viide (või kokkuvõte?):Üli lühike,ent kõrge intensiivsusega treening parandab oluliselt insuliini tööd/effektiivsust noortematel,tervematel meestel.
Kui kellelgi on abi vaja inglise k. tõlkimisel,siis ma võin aidata.
Ago
RE: Artiklid
16.05.2010 20:30
Okei,kümme korda mõõda,ükskord lõika:
Suutsin valesti aru saada,selles mõttes, et diabeedi "vastu" annab võidelda ka omades 1. tüüpi diabeeti (vähendades koguseid,tasakaalustades veresuhkruid).
Kuid tekib küsimus,et miks peaks tekkima noortel,tervetel meestel diabeet (kui tegemist ei ole geneetilise iseärasusega või geenimutatsiooniga).
(Ise olin terve 10a. poisslaps,kui jäin diabeeti - hoolimata sellest,et suguvõsas ei teatud ühtegi diabeedihaiget olnud olevat)
kasutaja_uuskasutaja
RE: Artiklid
19.05.2010 16:31
see tarbija24 uudis oli küll meeldiv :)
My
RE: Artiklid
30.05.2010 10:25
Noh, hakkab peale...Kreekas. Päris jubedavõitu.
http://www.epl.ee/artikkel/577623
ohooloom
RE: Artiklid
30.05.2010 11:31
nu Eestis oli ka ju 90ndate algul mingi insuliinikriis, mu ema veel jooksis Keskhaiglasse insuliini tooma, sest apteekides ei olnud ja polnud ka niipea tulemas. mina olin tookord pubekas ja jube põnev oli:)
Ake
RE: Artiklid
30.05.2010 15:31
Mina alustasin vahetult pärast toda kriisi ja nii mõnigi kord kuulsin, et mul vedas ajastusega :)
Mis puutub Kreekasse, siis mõned aastad tagasi on meil endil Eestis sarnane probleem olnud...inimmälu on ikka lühike...
kiusatus
RE: Artiklid
03.06.2010 10:38
poisiga
RE: Artiklid
04.07.2010 21:39
Embryonic Cell and Adult Pig Islet Transplants Cure Diabetes in Rats
http://www.sciencedaily.com/releases/2010/06/100629094151.htm
poisiga
RE: Artiklid
31.07.2010 22:10
timpsnarmik
RE: Artiklid
21.09.2010 11:31
http://www.tarbija24.ee/?id=315795; ( Tasuta koolitused laste diabeedist jätsid pealinna õpetajad külmaks )
ohooloom
RE: Artiklid
21.09.2010 16:33
huvitav, kus ELDÜ seda koolitust reklaamis?
ELDÜ
RE: Artiklid
21.09.2010 22:28
ELDÜ teeb koolitustest teavitamiseks koostööd Tallinnas Tallinna Haridusametiga, kelle vahendusel jõudis koolituskutse KÕIGI Tallinna koolide juhtidele ja samuti lasteaedade juhtidele, lisaks oleme saatnud välja hulga kutseid otse koolidesse, kus teame, et õpivad diabeediga lapsed ja sama ka lasteaedadesse. Maakondade tasandil käib koostöö maakondlike haridusosakondadega - taaskord, et info jõuaks KÕIGINI.
Nimetatud Tarbija24 artikkel, mille pealkiri ka meid pahandas, kuna tõepoolest võib pedagooge solvata, sündis ajendatuna 20.09.2010 Terevisiooni pikast intervjuust sellesama koolituse teemal, vt ETV arhiivist (klikka lingil ja keri õige kellaajani: lõik algab 7.26 ja jätkub peale 7.30 uudiseid kella 7.34st)
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110071.
Head soovides
Kristi Peegel
ELDÜ
ohooloom
RE: Artiklid
22.09.2010 09:51
selge pilt:)
teine
RE: Artiklid
22.09.2010 13:02
Kuuldavasti olevat õpetajate vähene osavõtt olnud tingitud lihtsast pisiasjast - sel kellaajal pidid kõik õpetajad olema oma tööpostil. Õpetaja töö ju teadagi "siin ja praegu" - seda ei saa ei ette ega ka hiljem järele teha.
ELDÜ
RE: Artiklid
22.09.2010 15:42
Põhjuse leiab alati - miks tulla ja ka miks mitte tulla. Tänane seis näitab ikka suhtumist. Kui koolitus algab kell 10, siis direktor, õppealajuhataja ega kooliõde ei ole reeglina tunnis. Kui koolitus algab kell 13.30, siis on enamus klassi-ja aineõpetajaid juba oma tunnid lõpetanud, eriti arvestades, et tegu reedese päevaga. Kui alustaksime koolitusega kella 16st, siis oleks mittetulemise põhjuseks fakt, et tööpäev on läbi ja oma elu vajab elamist. Ära ei saa unustada sedagi, et dr Einberg teeb neid koolitusi omast vabast ajast, mille ta on välja teeninud eelnevate öiste valvetega. Tema leiab aja, aga ka tema aega ei saa piiramatult kasutada.
Me ei saa kõigile meele järgi olla, küll on meie ülesanne, mida iseendale võtnud oleme, teavitustöö.
Meeldib see või mitte, aga kui ka Tarbija24 toimunud diskussioon on probleemist arusaamise viinud mõnelegi õpetajale lähemale, oleme sammuke edasi läinud.
Uutele koolitustele on üsna palju registreeruajaid, seega oleme optimistlikud:).
My
RE: Artiklid
13.10.2010 09:02
Ka maa alla lõksu jäänud ja nüüd päästetavate Tšiili kaevurite hulgas on diabeetik:
http://www.cnn.com/interactive/2010/09/world/interactive.chile.miners/?hpt=T1. Ei ole küll öeldud, kumba tüüpi diabeediga tegemist. Meid jätkub ikka igale poole ;).
Vilma
RE: Artiklid
13.10.2010 11:20
minu koolis omal ajal andis küll direktor füüsikat ja õppealajuhataja emakeelt....kooliõde küll tunde ei andnud - aga kas ta ei peaks tundide ajal koolis olema, et kui keegi abi vajab?...vastasel korral poleks teda vajagi ju
Anneli
RE: Artiklid
13.10.2010 13:43
Veel ELDÜ koolide koolitusest- kõik lapsevanemad võiksid ka oma laste õpetajatele ise veel teada anda, et sellised koolitused on toimumas ja paluda neil võimaluse korral osa võtta. Ma usun, et lapsevanema käest saadud info võib olla parem motivaator loengule minema kui õpetajate toa teadetetahvlil rippuv kuulutus.
Järgmised koolitused on toimumas 15.oktoober – Saaremaal, Kuressaares; 22.oktoober – Hiiumaal, Kärdlas; 29.oktoober – Võru-, Põlva- ja Valgamaa koolitus Otepääl
ELDÜ
RE: Artiklid
02.11.2010 20:25
November on diabeedikuu. Tänane EPL ja artikkel "Suhkruhaige laps saab riigilt vaid pool abi"
http://www.epl.ee/artikkel/586464.
tüütutüüp
RE: Artiklid
03.11.2010 10:41
eestis elab AINULT 700 last diabeetikuna? See on mingi nali või mitte eriti täpne info? Kas äkki peeti silmas VÄIKElast? Või on lapsi (s.t. kuni 18 aastaseni või teine variant, et mingi alates 14 a. oli juba nooruk) tõesti nii vähe selle jama käes?
ELDÜ
RE: Artiklid
03.11.2010 12:33
KRANTS, see on hetkel olemasolev statistika, et väikelapsi koos kooliealistega on kokku ca 700. Vanus 0-19. Iga nädal lisandub mõni laps ja mõni saab täiskasvanuks.
AGA vaadates Eesti rahvaarvu, on ju 700 last üks terve koolitäis, see on rohkem kui mõni väike vald... seda on ikka väga palju, arvestades asjaolu, et IGA inimese elu on väga tähtis.
krissu
RE: Artiklid
03.11.2010 19:08
Loomulikult vajavad lapsed rohkem ribasid ja eriti kurb kui maj.seisukorra pärast seda lubada ei saa.Siin peaks tõesti riik aitama.Muidu raisatakse raha mõtetute asjade peale,kuid siin läheks vähemalt asja ette.
poisiga
RE: Artiklid
03.11.2010 19:33
Tore kui lapsed ribasid juurde saaks, kuid veel toredam oleks, kui ka täiskasvanute ribade varud täieneks, sest nemad saavad veel vähem.
Ei usu mina, et täisealine süstiv diabeetik saab 1,6 ribaga päevas hakkama.
Ake
RE: Artiklid
03.11.2010 23:40
Mind häiris tolles artiklis suur viga, mis oli must-valgel kirja pandud ja loomulikult haigekassa kasuks. Kirjas oli, et lapsed saavad 1200 riba aastas tasuta??? Kas saavad??? 10% peab ju diabeetik ise maksma? 700 lapse pealt teeb see ju päris ilusa summa, mille riik enda ehtimiseks jättis. Ilmselt järjekordne ajakirjaniku näpukas, aga vahet pole...tavalugeja seda ju ei tea...
poisiga
Tore on lugeda, et keegi ka meie, täiskasvanute, peale mõtleb.
Reeglina ei mõõda ennast nii sageli, kui pumbaga lapsi kontrollima peab, aga miinimum on 3, keskmine tuleb 6, oleneb päevast ja vajadusest. Näiteks enne menstruatsiooni algust, umbes nädal, ei tea iial, kas kiiretoimeline insuliin mõjus või mitte...kõik tuleb üle kontrollida. Nii et, teie unistus, et täiskasvanuna olukord stabiliseerub, ei täitu kunagi...alati on mingi "tegur", mis võib kõik arvutused peapeale pöörata, aga õnneks on olemas ka rahulikumad perioodid. Tundub, et sama palju, kui mõjutavad vs'i taset hormoonid, teeb seda ka meie psüühika.
Olen ammu loobunud raha lugemisest kulutustele, sest pole valikut, kui ei taha invaliidina perele kaela jääda. Seni, kuni jaksan tööl käia ja teenida...pole hullu, aga edasi...eks siis tuleb see, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, sest tänasest toetusest, mida makstakse töövõimetutele inimestele, ei ole isegi mitte võimalik igapäevast leiba osta, rääkimatta muudest kulutustest!!!
Sellest ka minu toonane vastuseis, kui lapsevanemad tahtsid uusimate, Eesti tingimuste jaoks ebanormaalselt kallite, pumpade jaoks soodustust taotlema hakata, sest selline summa lööks eelarvesse sellise augu, et see oleks röövinud selle piskugi, mis tänasel päeval on meile võimaldatud.
Ake
RE: Artiklid
04.11.2010 00:03
selline summa lööks eelarvesse sellise augu, et see oleks röövinud selle piskugi, mis tänasel päeval on meile võimaldatud. Meie all pidasin silmas just täiskasvanud diabeetikuid, kes on oma tervise tõttu, vägagi sõltuvad riigi toetustest.
ELDÜ
RE: Artiklid
04.11.2010 17:25
EPL artiklist tulenevalt täna Kuku raadios:
http://www.kuku.ee/?pid=24&nid=2531&lang=1
Armsad täiskasvanud!
Meil ei ole eesmärk teie arvelt laste tarvikute hulka suurendada, sh ka sensoriga pumpasid neile kellegi teise, kui nende endi arvelt hüvitada. Nimelt on lastele riigi poolt eraldatud aastas rehabilitatsioonirahad, mis on ca 20 000 kr. Uuringu tulemustele tuginedes teame. et ca 54% lapsevanematest on valmis selle raha tarvikute vastu vahetama.
ohooloom
RE: Artiklid
04.11.2010 18:08
see kulude arvestus oli artiklis vist üsna allapoole ümardatud: mina ntx nõelu juurde ei osta, aga mõõdan päevas ca 8-10 korda, nii et ribadele ca 1800 kr kuus. Kui sinna nõelte summa liita, siis läheb ikka kõvasti üle 2000, mitte ligi 2000.
poisiga
RE: Artiklid
04.11.2010 18:25
Lisaks veel auguraua nõelad, mida peaks iga kord vahetama.
Ake
RE: Artiklid
06.11.2010 20:00
Nimelt on lastele riigi poolt eraldatud aastas rehabilitatsioonirahad, mis on ca 20 000 kr. Uuringu tulemustele tuginedes teame.Võimalik, et eksin, aga kas rehabilitatsiooni rahade muutmine tarvikute kuluhüvitiseks ei nõua mitte mõnda seaduse muudatust? Kui nii, siis on teil veel väga pikk maa minna.
Fakt on see, et Eestis on puudega ja/või töövõimetusega inimesed valitsuse silmis ainult üks mõttetult suur kuluartikkel ja igal võimalusel üritatakse neid kulusid kärpida. Kas mitte sellel nädalal Päevalehes polnud jälle sama sisuline artikkel ja ka AK's intervjuu...Nii et loota, et raha juurde leitakse...kahtlen...see tuleb teiste arvelt.Krehabilitatsioonirahad, mis on ca 20 000 krKas iga lapse kohta? Kust tuleks ülejäänud 40 000 ja igakuised kuluhüvitised??
Saan teie soovist väga hästi aru, aga palun tehke rohkem taustauuringuid, enne kui jälle peate üllatusega tõdema, nagu erilasteaia puhul, et uups!, kas me peame nii palju lisa maksama??
PS! Olin õnnelik sellegi riigi poolse toetuse eest, kui eile apteegis käisin ja ise ainult 203 EEK maksin pea 6000 arve eest.
My
RE: Artiklid
06.11.2010 22:12
Ake, mina nägin nii konverentsil kohapeal kui ka pärast AK-st intervjuud vaadates, et sotsiaalministri püksid sõelusid päris tõsiselt püüli ja sõnad kippusid suus segamini minema. Ta tundis end meie ees ilmselgelt ebamugavalt ja kui ma nüüd päris mööda ei pane, siis ta lihtsalt ei julge (ja tema erakond ei julge) seda teemat lihtsalt maha vaikida, sest liiga palju kära on tehtud ja valimised ukse ees. Peab ütlema, et sedakorda on suudetud ületada uudistekünnist nii palju, et korraga on see kõigil silma ees ja kes teab, ehk on asjast kasu. Müts maha igal juhul selle eest. Aga eks muidugi tuleb mõelda, kuidas edasi liikuda. Nimelt jõuab sõnum inimesteni erinevalt. Minu ämm helistas paanikas mulle - Vikerraadiost oli räägitud, kui kohutav olukord on diabeedihaigetel lastel, neil ei ole enam üldse tarvikuid ja nüüd on veel see uus asi, mille nimi tal meelde ei tule ja mis vajalik on - kuidas tema lapselaps ilma selleta nüüd hakkama saab? Noh, saate isegi aru - :). Või panen teile siia leiu Perekoolist, tuntud kanalast, kust võib leida igasugust:
http://www.perekool.ee/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=7237484. Sealt võib leida seda, et ega ei taheta midagi niiväga mõista. Või kui kaasa tuntakse, siis mul isiklikult on nagu jälle teistpidi ebamugav -me ju ei taha kaastunnet - või? Sõnum jõuab, nagu öeldud, inimesteni väga erinevalt ja ei pruugi seda teha õigesti. See kõik on umbes sama keeruline kui diabeet isegi. Ja seda on ka näha, et endiselt ei teata diabeedist suurt midagi ning usutakse endiselt samu linnalegende, mis sajand tagasi! Päris õudust tekitav, kas pole.
ELDÜ
RE: Artiklid
07.11.2010 14:16
ELDÜ on enam kui aasta uurinud lapsdiabeetikute olukorda ja hakkamasaamist. Kui ikka selged faktid näitavad, et 90% haigetest lastest ei saa tänaste tarvikute abil oma tervist korras hoida, siis meie ei saa seda pealt vaadata. Ainus võimalus on tegutseda, selgitada ja veelkord selgitada ja tegutseda. Kui keegi end sellest puudutatuna tunneb, siis soovitan kaasa lüüa! Ja endiselt jääme lootma, et täiskasvanud mõistavad laste nimel tehtavaid pingutusi, sest diabeedialane teavitustöö puudutab ju kõiki - oluline on saada otsustajad mõistma teema sisu ja tõsidust. Helesinised unistused KÕIGI diabeetikute paremast homsest on ju lubatud:).
ohooloom
RE: Artiklid
07.11.2010 15:33
Mina olen ka praeguste soodustustega täiskasvanuile enam-vähem rahul, kuniks jaksan ise 2000 kr kuus juurde maksta. Las saavad lapsed rohkem ja paremat. Aga see viimane ELDÜ lause oli sutsu kohatu mu meelest.
ELDÜ
RE: Artiklid
08.11.2010 10:18
ohooloom! Kinnitan, et ka meie seisukoha viimane lause on siiras: unistame tõepoolest kõigi diabeetikute paremast homsest - soovime seda nii lastele kui täiskasvanutele.
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 17:05
Miks pean järjest ja järjest lugema, kuidas täiskasvanud peavad mõistma...Arvan, et teil oleks aeg natukene kaugemale oma ninast vaadata ja püüda mõista täiskasvanuid, kes omavad palju pikemat kogemust ja teavad vähe sügavamalt, kuidas asjad Eestis tegelikult käivad. Esitasin eelmises kirjas mitu küsimust, millest ELDÜ sujuvalt üle läks, selle asemel soovitatakse meil helesiniste unistuste maailma pöörduda...väga tabav..irw. Olen väga skeptiline teie ürituse tulemuslikkuses. Pelgalt teavitustööga ei teki haigekassa eelarvesse mõned miljonid lisaks, see raha tuleks teiste invaliidide (diabeetikud pole ainsad) arvelt. Kas olete hetkekski mõelnud sellele, et kõik täiskasvanud diabeetikud ei saa tüsistuste tõttu tööl käia ja on täielikus sõltuvuses riigilt saadavast toetusest, kui see nüüd laste nimel veelgi väheneb või aastateks, vaatamata inflatsioonile, samaks jääb, siis ei oska küll ette kujutada, kuidas nad hakkama saavad???
Kahjuks konverentsile tulla ei saanud, sest olin hilisõhtuni tööl, kuid intevjuud sotsministriga nägin. Kokutas ta jah, aga kõik, mis ta suust välja tuli oli ju üks mõttetu poliitiline ümmargune mull, ei midagi konkreetset. Tema jutu peale mina küll lootusi ei hellitaks...
Rõhutan, et ei ole teie püüdluste vastu, aga igast teie sammust võib aru saada, et te ei anna endale lõpuni aru, oma tegude tagajärgedest ja soovitan jällegi teil omi plaane ka EDA juhtidega läbi rääkida. Usun, et nad oskavad nii mõnegi hea soovitusega teid toetada, kuidas paremini sihile jõuda.
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 17:16
Miks küll tekib alati see täiskasvanud diabeetikute ja diabeetikute emade vastuseis??
Minu paar mõtet sellest teemast- Eestis asjade tegelikust käigust saab kogemusi koguda ka ilma ise diabeetik olemata, seega ma ei arva, et diabeetikutele toetuste juurde küsimiseks peaks olema aastakümnete pikkuseid kogemusi diabeedi vallast. Piisab täiesti kui omada teadmisi riigieelarve kujunemisest ja sealt eraldiste tegemise protsessist.
Loomulikult on kurb kui EDA püüdlused testribade arvu suurendamiseks ja täiskasvanud diabeetikute toetuste suurendamiseks on tulemusteta jäänud. Samas kui ei küsi siis ilma küsimata ei anta midagi kohe kindlasti. Ka mina kardan, et tulemus ei pruugi olla nii suur kui me soovime aga unistada ju võib.
Ja kindlasti ei võeta laste tarvikute toetusele juurdeminevat summat täiskasvanute realt maha. Seega ei peaks täiskasvanud diabeetikud niiväga laste toetuste suurenemise tagajärgi kartma. Ning kui rääkida sellest, mille arvelt see täiendav raha tulla võiks siis minu arvates võiks see raha tulla näiteks diabeetilaste logopeedilise rehabilitatsiooni jms toreda arvelt.
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 17:26
Ja kindlasti ei võeta laste tarvikute toetusele juurdeminevat summat täiskasvanute realt maha. Seega ei peaks täiskasvanud diabeetikud niiväga laste toetuste suurenemise tagajärgi kartma. Ning kui rääkida sellest, mille arvelt see täiendav raha tulla võiks siis minu arvates võiks see raha tulla näiteks diabeetilaste logopeedilise rehabilitatsiooni jms toreda arvelt.Mille põhjal väidad, et kindlasti??? Sinu arvates...paar kirja ees pool oli summa, et see on ainult 20 tuhat.
Miks tekib vastuseis, sest eeldatakse ainult ühepoolset mõistmist...
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 17:33
Anneli
Kas oled ka kursis sellega, milliseid pingutusi ja kaua pidid EDA esindajad tegema, et meil on lõpuks olemas needki soodusribad?? Klähvida oskavad kõik. Kui sa ei tea, milles räägid, siis palun tutvu enne faktidega ja siis hakka seletama.
poisiga
RE: Artiklid
08.11.2010 17:36
Ake, kui ma saaks rehabilitatsiooni asemel kasutada seda 20000 testribade vm tarvikute ostmiseks, siis elu oleks lill, ma ei peaks enam olme kuludelt 1000-1500krooni näpistama. Transpordi kuludest rääkides, siis 2x rehabilitatsiooni teenustel käimine maksab minu jaoks ühe testriba purgi ja ma eelistan neid purke, pole peale kohustusliku plaani ühtegi teenust tarbinud.
Kas oled ise EDAs, et tagamaid nii täpselt tead? Kas praegu ka EDAl testribade koguse suurendamise tegevus käsil
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 17:41
Ake usu mind, ma olen päris hästi kursis pingutustega mida tuleb teha, et üks või teine asi saada meditsiiniseadmete või soodusravimite nimekirja. Ma usun, et EDA nägi omal ajal palju vaeva, et ribasid nimekirja saada aga nüüd tahab ELDÜ omakorda vaeva näha, et seda hulka suurendada.
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 17:51
Tundub, et hetkel räägime aiast ja aia august. Jutt oli ju nende ülikallitele pumpadele riigi toetuse taotlemisest, mitte ribadest...või sain valesti aru? Kui suudate reha rahad ribadeks muuta, siis müts maha!!
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 18:01
ELDÜ proovib lisa saada nii ribadele kui sensoritele. Kui ribasid kulub päevas üle 10 siis ei ole hinnavahe ribadel ja sensoril enam kuigi suur aga sõrmeotsad jäävad alles. Ning ülikallitele pumpadele saaks soodustust samas ulatuses nagu odavamatele pumpadele, soodustuse protsent oleks kallimal pumbal madalam kui odavamal pumbal aga lapsevanemal oleks valikuvõimalus- kas ta ostab odavama pumba 90% soodustusega või kallima pumba 60% soodustusega (arvud on näitlikud ja ei ole kindlasti täpsed)
timpsnarmik
RE: Artiklid
08.11.2010 18:16
Mina olen ka seda meelt, et see reh. raha, mis lastele mõeldud, võiks kuidagi teisiti lahendatud olla. Minu poolest, võiks see summa olla palju väiksem, aga võiks olla võimalus seda reaalseteks vajadusteks kasutada ( mitte logopeedide või füsioteraapia tarbeks, mida lapsdiabeetikul eriti vaja ei lähe).
Tore oleks kui oleks kasvõi selline võimalus, et ostan ntx. süstlad, ribad, pumbatarvikud vms. välja ning hiljem, tšeki esitamisel teatud summa kuuluks hüvitamisele.
Ise olen seda reh. raha kasutanud ainult rehabilitatsiooni plaani koostamiseks. Ma saan aru, et füüsilise puudega lapsele on tõesti hädavajalik ravivõimlemine või sanatoorium. Paraku diabeetikul sellest rehabilitatsiooniteenuste nimekirjast eriti midagi valida ei ole. Muidugi on tore käia sanatooriumis, aga mina isiklikult parema meelega kasutaksin kasvõi osa sellest summast sihtotstarbelisemalt.
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 19:15
timpsnarmik
Kui arvad, et füüsilise puudega inimesed saavad rehaplaani raames vastavalt nende vajadustele ravivõimlemist, siis eksid. Seadus on nii puine, et inimesele tema individuaalseid vajadusi arvestades läheneda pole võimalik.
Soovitan teil kõigil leida pühapäeval 15.30 pool tundi vaba aega ja vaadata ETVs saadet "Puutepunkt". Avardab maailma.
Ake
RE: Artiklid
08.11.2010 19:26
poisiga
Olen EDA liige pea sama kaua, kui diabeetik. Olen EDA juhtfiguuridega sina peal ja tõesti tean tagamaid. Ribade hetkeseisu ei tea, aga eelmine ribade arvu suurendamise aktsioon läks kuni selleni, et meie vajaduste suurendamise tõestamiseks kasutati soomlaste uuringute tulemusi.
Soovitan soojalt kaks korda mõelda, enne kui EDA tegevust kritiseerida.
ohooloom
RE: Artiklid
08.11.2010 20:25
ELDÜ, ilmselt sain valesti aru, sorri. Tundus kuidagi osatamisena.
ohooloom
RE: Artiklid
08.11.2010 20:31
lugesin siin ka... miks Anneli arvab, et EDA pingutused olid/on suunatud vaid täiskasvanud diabeetikute ribakoguste suurendamiseks? Ikka kõigile ju kogused suurenesid. See vastandamine paistab olevat mõlemapoolne:)
Kristi
RE: Artiklid
08.11.2010 20:46
Ake, olgem üksteise vastu mõistvad. Lapsed ei püüa mitte midagi täiskasvanute eest ära krabada. Vaid jagada ümber ebaotstarbekalt kasutatud raha. Ja selleks, et teada, milline on Eestis puudega/krooniliselt haige inimese elu, ei ole vaja meil kellelgi ETV-st vaadata, vaid seda kogevad ju kõik siin foorumis igapäevaselt ise. AGA see ei tähenda, et peab nõustuma kõige sellega, mis seadustesse raiutud. EI PEA! Vaid selle vastu tuleb võidelda, et olukord oleks elamisväärne. Lapsevanemad võitlevad täna selle nimel, et reh. teenust ei oleks mitte kunagi vaja kasutada. Kes on valel teel?
krissu
RE: Artiklid
08.11.2010 21:02
Arvan,et ELDÜ-S juhatuses,on siiski suurte kogemustega ja oma ala tõeliselt hästi tundvad inimesed .ei maksa vast nende võimeid ja oskusi alahinnata.Pigem on tegu siin vast isiklike kompleksidega.
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 21:34
Ma ei ole ju kunagi väitnud, et EDA ainult täiskasvanute ribakogusid suurendas- rääkisin EDA püüdlustest testribade arvu suurendamiseks üldiselt ja eraldi veel täiskasvanud diabeetikute toetuste (kes tüsistuste tõttu tööl käia ei saa) suurendamiseks tehtud tööst. Ja ma püüan ka mitte klähvida vaid ikka ja ainult sõbralikult arutada :-)
krissu
RE: Artiklid
08.11.2010 21:45
ma arvan,et see foorum on mõeldud info jagamiseks.Mitte totraks arveteõienduseks.
ohooloom
RE: Artiklid
08.11.2010 21:50
krissu, mis alal ELDÜ juhatusel/juhatajannal suured kogemused on? See paar aastat oma lapse diabeeti?
ohooloom
RE: Artiklid
08.11.2010 22:01
Jah, Anneli, lugesin kogemata valesti.
poisiga
RE: Artiklid
08.11.2010 22:03
Ohoo, kas 2 diabeediõde ja 1 endokas juhatuses on vähesed kogemused?
My
RE: Artiklid
08.11.2010 22:07
poisiga, on küll vähe. Nad ei ole diabeetikud ja usu, sel kogemusel ON suur tähtsus.
Anneli ütles: "Eestis asjade tegelikust käigust saab kogemusi koguda ka ilma ise diabeetik olemata, seega ma ei arva, et diabeetikutele toetuste juurde küsimiseks peaks olema aastakümnete pikkuseid kogemusi diabeedi vallast."
Kahjuks on ikkagi nii, selleks, et aru saada, mismoodi on asjad diabeetiku vaatevinklist, peab küll ise diabeetik olema. See on palju laiem teema kui tarvikud. Miks on praegu vastasseis lapsevanemate ja täiskasvanud diabeetikute vahel (ma julgen öelda, et on)? Sest meie, täiskasvanud diabeetikud, oleme selle sees kogu naha ja karvadega. Meie oleme need, keda peetakse puudulikeks, niipea kui tuleb välja, et me riigile midagi maksma läheme, meie oleme need, keda peetakse ohtlikuks kaadriks, kellele 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatusega enam ei julgeta autojuhilubade jaoks tervisetõendit anda (on pretsedent olemas). Lapsevanemad, kes on ise terved inimesed, ei kujuta iial ette, mis tunne on elada sellist tüüpi kroonilise haigusega. Ma ei taha nüüd siin keksida, hoidku selle eest. Ma tahan lihtsalt südamele panna: kuulake palun, mis meil, täiskasvanud diabeetikutel, öelda on. Meil on põhjust olla ettevaatlik, meil on põhjust hoida madalat profiili. Selge see, et midagi tuleb ette võtta, aga väga põhjalikult mõeldes. Üks asi veel, mis ma siin nende päevade jooksul mõelnud olen: kas olete mõelnud laste tulevikule laiemas perspektiivis? Ka neist, praegu pisipõnnidest, saavad tulevikus teismelised ja täiskasvanud. Millist tulevikku neile soovite? On ju mitu võimalust. Üks võimalus on, et neist saavad Diabeetikud (seekord suure tähega), kelle eksistents keerleb diabeedi ümber. Teine võimalus on, et neist saavad Tavalise Inimesed, kes muuhulgas on diabeetikud. Uskuge mind, nemad tahavad olla tulevikus Tavalised Inimesed. Diabeet on igapäevaselt kaasas, nagu hambapesu, aga nad ei taha sellele keskenduda. Kahjuks on võimalik, et kui praegu liiga palju haletsust koguda, ei saa neist tulevikus muud kui Diabeetikud, kes ei saa autojuhilube, kes võivad ehk töötada mingites tööabikeskustes kui sedagi, kes on põhimõtteliselt ühiskonnast kõrvale tõrjutud kui tüütu element. Ja uskuge mind, see tuleb, kui end väga haledaks teha. Me oleme kogu oma elu vaeva näinud, et olla Tavalised Inimesed ja tahaksime seda edasi olla, sellepärast suhtume ettevaatusega kogu temaatikasse. Mina olen ka diabeetikust lapse ema. Ja ma ei taha, et teda koheldaks klassis kuidagi teisiti tänu tema diabeedile. Temast peaks saama Tavaline Inimene, kel ei oleks probleemi tulevikus autojuhilubade saamise ega muu taolisega. Kuidas selleni jõuda, selleks peaksid maha istuma lapsevanemad ja täiskasvanud diabeetikud koos. Mina küsin hoopis, kus on nüüd EDA? Oleks hea kuulda vähemalt hinnangut toimuvale.
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 22:08
Mina arvan, et foorum on nii info jagamiseks kui aruteluks. See arutelu võiks ehk minu maitse jaoks natuke sõbralikum olla sest lõppkokkuvõttes oleme ju ikka ühes paadis :-)
On hea teada, millised on täiskasvanud diabeetikute arvamused-mõtted-hirmud seoses erinevate toetuste ja kompensatsioonidega ning millised on nende varasemad kogemused. Näiteks teadmine, et Haigekassa eelmine kord "alistus" soome uuringutele on ju väga kasulik.
ohooloom
RE: Artiklid
08.11.2010 22:16
poisiga, kas nad reaalselt juhatavad ka? mulle näib, et tegu on pigem ühe inimese initsiatiiviga. Aasta jooksul on tehtud palju kära.
Mind hakkab ka huvitama EDA arvamus juba. Ma saan aru, et konflikti ei taheta õhutada, aga mingi seisukoht EDA-l ehk on?
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 22:20
Mina mõtlen sageli kuidas laps täiskasvanuna ise hakkama saab. Ning minu lootus on see, et kui diabeet saab enamikel diabeetikutest kontrolli alla (muuhulgas tänu tarvikute kättesaadavusele) siis ei ole diabeetikud enam ühiskonna silmis "puudulikud" vaid tavalised inimesed, kes hoiavad oma veresuhkru kontrolli all, ei kuku hüposse ega saa tüsistusi. Aga selle eelduseks on enesekontrollivahendite kättesaadavus. Kolme mõõtmisega päevas ei suudaks ma kuidagi saavutada seda, et mu laps poleks sagedas hüpos ega kõrge glükohemoga. Ning kuigi ma ise suudan hetkel need täiendavad ribad kinni maksta on mul väga valus vaadata neid peresid, kes seda ei suuda.
My
RE: Artiklid
08.11.2010 22:31
Anneli, aga see on laiem asi, asi on ühiskonna suhtumises. Sa ütled ise ka praegu: "siis on diabeetikud tavalised inimesed, kes hoiavad oma veresuhkru kontrolli all, ei kuku hüposse ega saa tüsistusi." Tead sa ka, kui hindav seegi ütlus on? See kajastab väga hästi suhtumist, et diabeetik kukub pidevalt hüposse, on kontrollimata tervisega ja tal on ilmtingimata tüsistused (järelikult on puudulik). Tahaks nüüd natuke reljeefselt väljenduda selle peale kohe. SEE ongi see suhtumine, mis ei kao ka siis, kui te lakkamatult jahvatate, et diabeetikud enam ei ole sellised (35-aastaselt jalutud ja pimedad umbes), kui neil on "tarvikud". See ei huvita üldsust. Neil on arvamus olemas, nad ei viitsi ülejäänud juttu kuulatagi.
Nagu öeldud, väljenduda tuleb lihtsalt väga läbimõeldult ja kaaluda, mida esile tõsta. Esile tasub tõsta, et erinevalt langetõvest või kõrgvererõhutõvest on diabeet väga hästi kontrollitav. Aga ära peaks jätma need paksudes värvides kirjeldused tasakaalustamata diabeedi tagajärgedest.
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 22:52
Täiesti nõus, et küsimus on suhtumises ja mina olen loodetavasti viimane, kes diabeetikuid puudulikeks peab. Aga kurb statistika on praegu see, et ELDÜ uuringu kohaselt on 60% lastest glükohemo üle 7,5. Ning sama kurb on statistika selle kohta, et kui glükohemo on kõrge siis tüsistuste tõenäosus on suur. Ja oma lapse pealt ma näen kui kiire on lapse hüposse kukkumine kui sageli ei mõõda aga ei taha suhkrut ka pidevalt 10 juures hoida. Kindlasti on diabeetikuid kes saavad endaga 110% hakkama ja kellel ei ole hüposid ning tüsistusi aga statistika näitab seda, et kui olukord ei parane on meil aastate pärast palju tüsistustega täiskasvanuid kes praegu on lapsed. Ja leida õiget tasakaalupunkti ongi raske- nii et ei tee elu raskeks praegustel täiskasvanutel (väites et nad kõik on tüsistustega ja kontrollimata diabeediga) kuid samas siiski haigekassale teavitades, et tarvikute hüvitamine on kordades odavam kui tüsistustega tegelemine.
My
RE: Artiklid
08.11.2010 23:09
Anneli, sul on täiesti õigus ja haigekassa teavitamine on ka vajalik. Ainult et keegi pole täiskasvanud diabeetikutelt isegi küsinud, mis nemad arvavad, kuidas seda teha.
Btw, hüpod tulevad ka mõõtes, ainult siis saab neile kiiremini jaole. Diabeedi enda olek sellest ei muutu. Samuti pole olemas ideaaldiabeetikuid, kel kunagi hüposid ei ole. Mis aga põhitähtis: tüsistused EI TULE loetud aastatega. Me elasime aastaid ilma igapäevase mõõtmiseta ja minul tekkisid tüsistused alles 20 aastat pärast haigestumist. 20 aastat! Teie lastele ei tule neid tüsistusi enne kui vanaduspõlves võib-olla, juba praegustegi võimalustega. See õudustäratav tüsistusejutt on hästi paha, kohe hästi-hästi paha. See paneb ikkagi üldsuse arvama, et tüsistused võrdub kaotsiläinud inimesega. Ja seleta siis, et sa pole elevant.
Anneli
RE: Artiklid
08.11.2010 23:54
Aga millised on teie, täiskasvanud diabeetikute soovitused, kuidas panna Haigekassat ribade arvu suurendama ilma tüsistustest rääkimata? Sest Haigekassa hindab kulutõhusust, ehk siis seda, millist kasu raha eraldamisest tõuseb. Ma arvan, et see EDA kasutatud soomlaste uuring rääkis samuti tüsistuste vältimisest? Või on veel argumente, mille peale ma lihtsalt ei tule?
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
09.11.2010 09:02
Kõigepealt tahaks tunnustada ELDÜ tegevust, lühikese ajaga on tehtud väga palju. Eriti tahaks esile tõsta õpetajatele suunatud projekti.
Tarvikute ja testribade teemast: Loomulikult on vajalik kõigi tarvikute ja testribade koguse suurendamine, aga eelkõige peab siiski lähtuma reaalsest situatsioonist. Kui Haigekassa nõukogus on arutelul teema, kuidas tagada jravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikus, siis suurte rahaliste vahendite juurdevoolust abivahenditele võime praguse majanduse juures siiski vaid unistada. Rehabilitasiooni rahad tulevad hoopis teisest riigi taskust ning ettepanek seda raha abivahenditele kasutada võib tuua kaasa olikorra, et lihtsalt rehabilitasiooni raha ei saagi enam kasutada ja rqvikindlustuse raha (haigekassa raha) ka ei suurendata. ( lugege riigikontrolli auditit, puudeliste teenuste ja vajalike vahendite ostmise kohta). Loomulikult on lapsevanemad huvitatud maksimaalsetest ravivõimalustest, nii peabki see olema. Kuid samas on siiski otstarbekas käsitleda kõiki diabeetikuid ühiselt ja arvestada teatud erisusi(vanus, haiguse tüüp jne) Loodetavasti leiab ka ELDÜ et ühiselt tegutseda on eesmärkide saavutamine valutum ja lihtsam. Hetkel ei kuulu ELDÜ EDA liikmesorganisatsioonide hulka ja seetõttu oleme võtnud seisukoha, et EDA ei sekku ELDÜ tegevusse, arvamust avaldada on mõtekas siis kui seda küsitakse.
ohooloom
RE: Artiklid
09.11.2010 09:25
aitäh, selge ja konkreetne vastus oli.
My
RE: Artiklid
09.11.2010 09:27
Ulvi: kuidas kommenteerid seda seadust, millele viidates on keeldutud väljastama tervisetõendit autojuhilubade juurde?
http://www.riigiteataja.ee/akt/13186705 Seda lugedes võib tõesti järeldada, et insuliinsõltuva diabeediga inimene ei ole võimeline autot juhtima. Kui see ei ole diskrimineerimine, siis mis üldse on? Kas ehk ei tasuks seda kõne alla võtta (diabeet on ju vägagi kontrollitav, võrreldes näiteks epilepsiaga). Kuidas sai üldse selline seadusemuudatus läbi minna ilma, et diabeetikuid esindav organisatsioon mingit arvamust avaldaks?
Annelile: vat mina ei saa sinu küsimusele päris kõigi eest vastata, nüüd saan rääkida ainult enda eest. Küsiksin, et miks nüüd ei kasutata Soome kogemusi? Soomlaste ettekanded konverentsil olid märkimisväärselt positiivse hoiakuga, kaldun arvama, et nende väljendus ei ole ka nii drastiline. Praegu kirjeldavad tüsistusi need, kes on tüsistustest kuulnud, kuid neid omavaid isikuid ehk vaid kaugelt näinud :) (päriselt ka, kui mitut täiskasvanud diabeetikut te teate, kel silmatorkavaid tüsistusi?). Loomulikult on need olemas, tüsistused, aga vähemalt mina ei taha nende afišeerimist. Ma hindaks, et võimalikult värvikates toonides tüsistuste kirjeldamine käib praeguste täiskasvanud diabeetikute arvelt. Meie oleme need, kes peavad oma tervisliku olukorra hästi maha vaikima (noh, tegelikult pole seda enamasti vaja jutuks võtta, aga siiski), sest muidu vaadatakse meid järjest enam haletsevalt (mida enam on kuulda, kui kehv on meie, tänaste täiskasvanud diabeetikute tervis) ja kaheldakse, kas me üldse adekvaatsed oleme. Ja on-on selline suhtumine, meie ühiskond on selline. Siin on jutuks olnud "kapist välja tulemine". Milleks nii hooga? Seda tuleb teha tasa ja targu, arvan mina. Minu sõbrad teavad, et mul on diabeet, aga keegi ei taipa küsida, kuidas ma umbes hakkama saan, sest nad näevad, et saan (ehkki minu tervis on eeskujulikult tüsistunud ;)). Samamoodi on ühiskonnaga - kui mitte väga afišeerida seda, mis meil kõik küljes on, siis harjutakse sellega ära.
See kõik on palju keerulisem teema, nagu juba öeldud. Väga õrn. Ma tahaks ühtlasi veelkord rõhutada, et hindan ka ELDÜ saavutusi väga ja nende point on õige. Arvan ka, et tegutseda tuleks ühiselt, kasvõi juba sellepärast, et tänased lapsed on homsed täiskasvanud.
poisiga
RE: Artiklid
09.11.2010 10:03
My, mina tean kahte räiget tüsistunud diabeetikut, II-tüübiga tegu.
Esimesel on staazi 24 aastat, viimased 15 aastat süstib, neerud on omadega täiesti läbi praeguseks, käib mitu korda nädalas dialüüsis. Silmad on korduval ja korduvalt ja korduvalt laserdatud. Kohusetundlikuks diabeetikuks hakkas siis, kui süsteravi määrati.
Teisel avastati diabeet siis, kui jalg kangreeni tõttu amputeeriti. Ka tema on süsteravil.
Mind ei rahulda absoluutselt väide, et tüsistused tekkisid alles 20 aastaga, sest minu laps on selleks hetkeks 22 ja My, sinu laps 25?
Me loodame, et motoriseerimise kirega (autod, mootorrattad jm liikurid) õnnestub meil hoida pisidiabeetik enesest hoolivana ka teismelisena.
poisiga
RE: Artiklid
09.11.2010 10:06
irv@düsgraaf kangreen, gangreen loomulikult
ratastega tigu
RE: Artiklid
09.11.2010 10:09
My, miks sa arvad, et praegu ei kasuta ELDÜ soomlaste kogemusi?
Tänaseks päevaks on maailmas läbi viidud väga mitmeid uuringuid, mis hindavad erinevate diabeedi kontrolli meetodite ja tarvikute tõhusust, seda ka hilisemate ravikulude vähendamise seisukohast. Lähtume oma pöördumises erinevatest metaanalüüsidest, mis kombineerivad ja tõlgendavad paljude maailmas läbiviidud teadusuuringute tulemusi.
marii
RE: Artiklid
09.11.2010 10:20
My-le autojuhilubade kohta.
Kui antud § 4.(
http://www.riigiteataja.ee/akt/13186705 ) lõpuni lugeda, siis tegelikult pole meile keelatud tervisetõendi väljastamine, selleks peab lihtsalt käima liiklusmeditsiini komisjonis.
marii
RE: Artiklid
09.11.2010 10:22
Veel eelmise postituse juurde:
Küll ei väljastata meile tervisetõendit C-, CE-, D-, DE-kategooriate juhilubade puhul.
My
RE: Artiklid
09.11.2010 10:35
poisiga, siin ongi point: II tüüp on hoopis teine asi! II tüübi esindajatel on teist tüüpi elu, nad ei mõõda nii palju suhkrut, tihti on tegemist vanemate inimestega, kes ei ole füüsiliselt nii aktiivsed, kel on raskem haiguse loogikast aru saada jne jne. Mina rääkisin I tüübi diabeetikutest, kes on eluaeg pidanud endal rohkem silma peal hoidma, muidu viskavad lihtsalt lusika nurka (piltlikult väljendades). Sina peaksid ju ometi teadma, et I ja II tüübil on vahe.
Ja maksimalismist: minu 20 aastat tüsistustevaba elu oli ka elu ilma veresuhkru igapäevase mõõtmiseta ja esimesed kümme aastat seainsuliini peal (no selline, millel olid näiteks silmaga nähtavad tükid sees, mis tollaegsetest mitmekordsetest nõeltest alati läbigi ei tahtnud minna). Meie lastel tulevad tüsistused - KUI tulevad - siis küll 40 või ka 60 aasta pärast. Mida veel tahta?
Ja hirmutage jah oma lapsi, nad viskavad lõpuks lihtsalt käega, et las siis tulevad.
ratastega tigu: eks kasutatakse. Aga peaks tegema seda nii, et samas ei toodaks, nagu öeldud, näiteks tänaseid Eestis elavadi diabeetikuid, kes väidetavalt on räigelt tüsistunud (loe: täiesti töövõimetud). See käib Eesti täiskasvanud diabeetikute arvelt, veelkord. Loe, palun, seda ülaltoodud seadust näiteks. Kuidas, huvitav, jõudis epileptikutega ühte ritta insuliinsõltuv diabeet? Aga ikka sellepärast, et üldlevinud arvamus on, mida järjest süvendatakse, et insuliinsõltuv diabeet on eeldus enesega mitte hakkamasaamiseks. Seda elu te ju ei taha oma lastele? Seda suhtumist tuleb muuta ja seda ei tee räigete värvidega tüsistusi kirjeldades. Nagu öeldud, laiemale avalikkusele ainult see meelde jääbki, neid muu ei huvita enam.
Marii: aga miks peab diabeetik KOMISJONIS käima, et tõestada, et ta saab alati kursis olla oma tervisega, erinevalt epileptikutest? Isegi vene ajal ei alandatud diabeetikuid niimoodi, nüüd on asi ikka kordades inetum. Btw, ühe nägeva silmaga, milles 0,6 % nägemisteravust, on seaduse järgi inimene vägagi sobiv autot juhtima...no kasvõi nuta.
Ake
RE: Artiklid
09.11.2010 10:45
kas 2 diabeediõde ja 1 endokas juhatuses on vähesed kogemused?
Ilmselgelt on. Hädasti oleks vaja inimest, kes jagaks seadusi ja oskaks teile selgitada, millised on reaalsed võimalused ja võimalikud tagajärjed nagu Ulvi seda täna tegi.
poisiga
RE: Artiklid
09.11.2010 11:04
Ake, mu teada töögrupis on nii advokaat kui ka finantsanalüütik
Anneli
RE: Artiklid
09.11.2010 11:45
Mina tean 1 tüüpi diabeetikuid kes on silmadega ikka päris hädas. Ja seetõttu olen uurinud ka selleteemalisi artikleid, mis ütlevad et kui glükohemo on 9 siis on risk retinopaatia tekkeks 15 aasta jooksul 60%. Ja sellise glükohemoga lapsi on meil uuringu kohaselt ca 22%. Retinopaatia ei tähenda kindlasti pimedaks jäämist ja tänapäevane ravi teeb imesid aga kui seda riski on võimalik vähendada 15%-ni, tuues glükohemo alla 7% siis tuleks selle poole kindlasti püüelda! Ainult tüsistustega hirmutada ei tohi aga neid ignoreerida ka ei saa.
Ning mis autojuhilubadesse puutub siis komisjoni vajadust ma ei mõista (komisjon ei saa hüpotunnetust kuidagi raviarstist paremini hinnata). Aga samas kui diabeetikul hüpotunnetus puudub ja tal pole võimalik iga kord enne autorooli istumist veresuhkrut mõõta siis mina näen seal ohtu küll.
Ake
RE: Artiklid
09.11.2010 11:51
Huvitav...kuidas siis selline "pisiasi", et reha rahasid ei saa nii sama lihtsalt abivahendite reale tõsta, on enamikule siin kirjutajatele teadmata?? Kuidas lasteaia projekt päädis nii mõnegi jaoks suure üllatusega, et rahaga riik eriti ei toeta??
Miks peame ajakirjanduse vahendusel teada saama, et 10 aastat tagasi diabeeti haigestunud lapsed on invaliidid??? See on täielik desinformatsioon ja solvav pealekauba. Kus teie nõuandjate silmad siis olid?
Ei tundu just põjalikult läbimõeldud käitumisena või kuidas??
Anneli
RE: Artiklid
09.11.2010 12:29
See "pisiasi" ei ole vähimalgi määral teadmata. Samuti ei ole teadmata risk, et reha rahadest rääkimine võib viia selleni, et reha rahad korjatakse ära aga ribasid juurde ei saa. Aga kui diskussiooni ei pea ning rahastusvõimalustest ei räägi siis ei saa me kindlasti midagi juurde. Me ei pruugi ka oma praeguse Haigekassaga peetava diskussiooniga midagi saavutada aga samas on laste endokad siiski saavutanud pumpade lisamise nimekirja nii et päris lootusetu asjade paranemine ei ole.
Anneli
RE: Artiklid
09.11.2010 12:31
ja lasteaia projektist rääkides siis see projekt võimaldab minul tööl käia. Olgugi et riik ei toeta, on siiski olemas koht kuhu ma saan lapse rahuliku südamega jätta. Kui see projekt oleks olemata olnud oleks meie pere elu oluliselt raskem.
Ake
RE: Artiklid
09.11.2010 13:13
Kutsute siin üles mõistmisele. Ütleks teile samad sõnad.Me ei pruugi ka oma praeguse Haigekassaga peetava diskussiooniga midagi saavutada aga samas on laste endokad siiski saavutanud pumpade lisamise nimekirja nii et päris lootusetu asjade paranemine ei ole.Lugesin siit, et pumpade nimistusse lisamine, ei nõudnud lisarahasid. Aga ülejäänud õhus olevad teemad nõuavad. Nagu loen, olete riski peale välja läinud. Kas olete mõelnud ka sellele, et teie diskussioonil võivad olla negatiivsed tagajärjed?
Teie lastele ei ole rehaplaani raames võimaldatavaid teenuseid vaja, aga olete hetkekski puudega diabeetikute peale mõelnud, kellele need teenused on vägagi olulised ja sellest rahast ilma jäämine on valus löök.
Loomulikult oli too lasteaiaprojekt kena ja vajalik algatus, aga mind hämmastab see, et rahastamine unustati täitsa ära. Kui lasteaia teema siin jutuks tuli, oli minu esimene küsimus, kust selle jaoks raha leitakse?
Loen õudusega, et teie järjekordne projekt läheb sama süžee järgi.
Minu suurim soov on, et ELDÜ lõpetaks selle isetegevuse ja pöörduks EDA poole. Nad teavad väga hästi, kuidas asjad Eestis käivad, teil ei ole vaja ise katse-eksitusmeetodil jalgratast leiutada.
timpsnarmik
RE: Artiklid
09.11.2010 13:29
Ake!
Miks nii vihane?
Keegi pole väitnudki, et reh. raha ja haigekassa raha on üks rahakott. See kui ma unistan oma helesinist unistust, kuidas asjad võiksid olla, ei tähenda veel et ma täisrähn olen. Mõne aktiga olen püüdnud ennast aegajalt kurssi ikka viia.
Ja miks nii suur viha selle lasteaia vastu?
Mis selles nüüd nii kohutavalt halba on? Kellele ei meeldi, ei pea ju kasutama.
Ja veel, kui ELDÜ tegevus tundub täiskasvanute diabeetikute ahistamisena, siis miks ei võiks EDA ja ELDÜ oma eesmärke ühildada ja koos võidelda?
timpsnarmik
RE: Artiklid
09.11.2010 14:06
Ja veel, loomulikult on ELDÜ veel lapsekingades. Tõenäoliselt see kisa just pumpade ümber on ravimifirma /esindajate surve tulem. Loomulikult on see lasteaed kommertsliku maiguga projekt. Kindlasti võiks teha paljusid asju paremini/kiiremini/tulemuslikumalt...
Aga ma ei arva, et see kõik on põhjus, et ELDÜ-le kraesse karata. Kellelt on asjakohaseid ettepanekuid, kuidas seda paremini teha, võiks ju otse ELDÜ poole pöörduda.
Üks asi, millega ELDÜ mu meelest üsnagi hästi on hakkama saanud, on see et nad on endast märku andnud. Nad on olemas. Võib-olla ei ole meetodid kõige paremad, aga vähemalt on nad nähtaval. Suhteliselt äsja moodustatud ühingult on liialt palju loota kõike korraga.
Mina omalt poolt soovin neile südamest jõudu ja jaksu ning tarkust võitluses. Loodan, et tulevikus nii EDA kui ELDÜ suudavad oma tegevusega teenida ühist eesmärki.
poisiga
RE: Artiklid
09.11.2010 14:36
Teie lastele ei ole rehaplaani raames võimaldatavaid teenuseid vaja, aga olete hetkekski puudega diabeetikute peale mõelnud, kellele need teenused on vägagi olulised ja sellest rahast ilma jäämine on valus löök.
Ake, rehabilitatsiooni teenused ikkagi määratakse vajaduse järgi, mitte, et saaks midagi määratud. Minu lapse plaanis on ainus soovitatav asi logopeed, sest ta hakkas tõepoolest hiljem rääkima - 2,5 aastaselt (plaani tegemise aeg) oli kümmekond sõna.
Või nt mu üks lähisugulane, kel oli aastaid puue astma pärast, kuid viimati sai selle hoopis jala veresoonte vms pärast, igatahes astma ei puutunud üldse asjasse enam.
Paljud eralasteaiad on siiski saanud "riikliku" toetuse asu maksmise osas.
Anneli
RE: Artiklid
09.11.2010 15:14
Keegi ei räägi ju reaalselt rehabilitatsiooni vajavatelt inimestelt (ei suurtelt ega väikestelt) selle ära võtmisest. Aga mõnes küsimuses olen ma riigikontrolli raportiga nõus. Praegune süsteem ei taga mitmes kohas raha otstarbekat kasutamist. Loomulikult oli tore mullivannis käia aga samas olen ma täiesti veendunud, et selline raha kasutamine ei ole mõistlik. Seda raha võiks kasutada pigem ribadeks või siis vähiraviks või liikumispuudega laste rehabilitatsiooniks.
ELDÜ
RE: Artiklid
09.11.2010 23:10
Arutelu on olnud pikk ja tuline. Saan aru, et ELDÜ peab selgitama oma tegevust. Teen seda nii hästi, kui hiline õhtutund võimaldab.
Julgen väita, et ELDÜ on sipukatest siiski juba välja kasvanud ja ei tegutse mitte emotsioonide ajel, vaid tuginedes sihtgrupi (ca 700 last ja noort) vajadustele, vastavalt väga põhjalikule sihtgrupi uuringule. Lisaks õpime igal sammul Põhjanaabritelt, st Soome Diabeediliidult, kes seisavad väga sihikindalt ja edukalt kogu diabeetkonna eest ja teevad muuhulgas muljetavaldavalt head tööd diabeediga laste nimel (mitte ainult tarvikute kättesaadavuse osas, vaid ka nt lapsele koolipäeva ajal vajalike lisapalade tagamiseks jms inimlikuga).
Kõik ELDÜ tegevused on olnud avalikud ja on seda ka edaspidi. ELDÜ on otsustanud jääda iseseisvaks ja seda eelkõige põhjusel, et hoida asjad lihtsad - olla oma sihtgrupile lähedal, kättesaadav ja tegutseda kiirelt ja paindlikult. ELDÜ-t institutsioonina kui asja iseenesest ei ole loodud ei imetluseks ega vegetatsiooniks, vaid kindlate eesmärkide täitmiseks - diabeediga lastele elamisväärne tänane ja homne. ELDÜ juhatuses on inimesed, kellele laste diabeet on kas igapäevane elu või igapäevane töö. Siin vist ei ole paslik kahelda juhatuse teadmistes ja kogemustes. Ja kindlasti peab aru saama, et ELDÜ ei piirdu juhatusega, tegu on liikmeskonnaga kodanikuühendusega, kus liikmeid koos pereliikmetega ca 400. ELDÜ lähtub oma tegemistes oma liikmete huvidest. Mitte keegi ei saa kõigile meeldida ei inimese ega ka institutsioonina. Kõigile meeldimine on läbikukkumine algusest peale. ELDÜ liikmeskonda kuuluvad inimesed, kes seda vajalikuks peavad.
KÕIK, kes on pidanud vajalikuks meie tegemistes kaasa rääkida, osa võtta, toetada, kritiseerida, nõu anda, on seda vabalt teha saanud. Seega on tegelikult arusaamatu siin lehel täna plahvatanud "skandaal". Ja kui nüüd korraks endale emotsioone lubada, siis lisan, et väga lihtne on varjunime all pori loopida versus tulla ise ja midagi reaalselt ära teha. ELDÜ ei pea ühtegi oma tegevust häbenema, sest kõike, mida teeme, teeme südamest ja sooviga parandada diabeediga laste elu. mh oleme heategevusorganisatsioon.
Kui meie tegevus kellegi elukvaliteeti halvab, siis palun sellest teada anda kas e-posti aadressil lastediabeet@gmail.com või telefonil 5303 7571. Olen nõus kohtuma ja arutama teemadel, mis diabeetkonna elu Eestis edasi viivad.
Lõpetuseks: ELDÜ ambitsioon on kasvatada diabeediga lastest nii terved täiskasvanud, kui see vähegi võimalik on, et nad EI VAJAKS tulevikus rehabilitatsiooni, vaid nad suudaksid teenida tulu, millest tausuda riigile sotsiaalmaksu. Täna ei saa 26% lasteaiaealiste diabeedilaste vanematest (reeglina haritud emadest) tööl käia põhjusel, et riik diskrimineerib neid lapsi+oma kodanikke, keeldudes avaliku teenuse osutamisest. St et need kodused emad ei teeni tulu, mis tähendab, et nad ei suuda osta oma lapsele vajalikke ravitarvikuid määras, milles neid väikelapse diabeedi ohjamiseks vaja on. Täpsed numbrid on leitavad meie kodulehel. Head inimesed, asetage end nende emade olukorda: te ei saa käia tööl, sest laps on haige; te soovite pühenduda lapse ravile, aga ka seda ei saa, sest tarvikuid ei ole piisavalt; tarvikute ostmiseks vajate raha, mida te ei saa teenida, sest last ei võeta lasteaeda.... ja taas algusest peale. Jne, jne, jne.
Armsad inimesed - kas me peaksime sellise olukorra jätkumist pealt vaatama? ELDÜ juhatuse liikmed + ca 400 laste-ja noorte diabeediga seotud inimest on seisukohal, et me ei TOHI seda pealt vaadata vaid peame tegema kõik endast sõltuva selleks, et seda olukorda muuta. Sh on meie käesoleva aasta tegevused suures osas rahastatud Avatud Eesti Fondi poolt, kes samuti on seisukohal, et diabeediga laste elu Eestis vajab muutust.
Meil on tänaseks olemas sotsiaalministri lubadus süübida diabeedilaste muredesse, meil on olemas Haigekassa lubadus arvestada meie vajadustega 2012.a. eelarves, meil on olemas Sotsiaalministeeriumi nõusolek, et tänane reh. teenus ei sobi diabeetikule. Kas te tõesti soovite, et kaevame taas pea maasse ja jätkame vanas vaimus vaid selleks, et äkki keerame kõik vussi. Me ei karda mitte midagi vussi keerata, sest usume terve mõistuse jõudu ja riigi perspektiivitundesse. Kui ka seda usku uskuda ei tohiks, siis ei oleks ju üldse mõtet elada.
Jään lootma, et omad siiski mõistavad ja toetavad.
Lugupidamisega kõigi diabeetikute ees
Kristi Peegel
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 00:00
Vähemalt minu jaoks oli see selgitus aja raiskamine. See on suurim ego, mida olen kohanud! Meie ja meie lapsed! Ülejäänutest paneme üle laipade...ei huvita, kuidas ülejäänud diabeetikud hakkama saavad. Unustate, et riigi jaoks oleme me , tahame või taha, üks suurus-diabeetikud.
No ei tea, süüdistatakse vihane olemises ja kraesse kargamises...olen senini püüdnud lihtsalt realistlik olla, kas te üldse loete, mida olete kirjutatud??? Ka enda omi??? Seinast seina -
võiks kommenteerida.Tõenäoliselt see kisa just pumpade ümber on ravimifirma /esindajate surve tulem.Järgmine ehe ja vägagi reetlik näide, kuhu koer on maetud...kellelgi on materjaalsed huvid...irw
Anneli
RE: Artiklid
10.11.2010 07:59
Ei-ei ja veelkord ei!! Minu ainus side ravimifirmaga on see, et olen pumbalapse ema. Keegi mulle survet pole osutanud aga olles proovinud diabeeti kompenseerida nii süstide kui pumbaga olen ilma igasuguse surveta tulihingeline pumbaravi pooldaja. Ja minu soov on aidata seda ravi saada ka neil lastel, kes on vanemad kui 4 aastat. Ausõna nutt tuleb peale kui iga tegevuse taga ainult materiaalseid huvisid nähakse.
Aga ma püüan meelde tuletada ennast 18 aastasena ja sellises vanuses vist maailm ongi must-valge ning kõik, mis ei ole õige on vale. Seega ma püüan mitte süüdistust üle laipade minekus liialt hinge võtta ja soovitan seda ka Kristil mitte teha.
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 08:51
Minu ainus side ravimifirmaga on see, et olen pumbalapse ema. 8.11 kirjutasid, kuidas sa olevat kõigega kursis, kuidas asjad käivad...kuidas siis tegelikult on? Ära võta isiklikult...pole poole sõnagagi kellelegi konkreetselt vihjanud. Ei saagi, sest see pole minu asi...jutt materjaalsetest huvidest.
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 09:04
Kristi Peegel
Vabandasin ju, et ei saanud töö tõttu teie kogunemisel osaleda.
Võin vabalt, sirge seljaga, teie kõigi ees neid samu sõnu öelda, minu jaoks pole vahet foorum või mitte, sest teie tegevus oma laste nimel, mis on õilis loomulikult, kipub ülejäänud tuhandete Eesti diabeetikute elu kibedaks tegema. Pealegi, kui arvate, et olete siin anonüümsed...andke kannatust.Meil on tänaseks olemas sotsiaalministri lubadus süübida diabeedilaste muredesse, meil on olemas Haigekassa lubadus arvestada meie vajadustega 2012.a. eelarves, meil on olemas Sotsiaalministeeriumi nõusolek, et tänane reh. teenus ei sobi diabeetikule. Kas te tõesti soovite, et kaevame taas pea maasse ja jätkame vanas vaimus vaid selleks, et äkki keerame kõik vussi. Me ei karda mitte midagi vussi keerata, sest usume terve mõistuse jõudu ja riigi perspektiivitundesse. Kui ka seda usku uskuda ei tohiks, siis ei oleks ju üldse mõtet elada.
Kas need lubadused on mustvalgel paberil kirjas?? Terve mõistuse jõud...
Anneli
RE: Artiklid
10.11.2010 09:41
Kuidas asi tegelikult on- laps jäi haigeks eelmisel aastal novembrikuus. Alustasime seguinsuliiniga ja samal ajal lugesin,lugesin ja lugesin veelkord kõikvõimalikke artikleid ja uuringuid ning võtsin siis ise ühendust pumbafirmaga ja veensin arsti, et me tahame võimalikult kiiresti pumbale üle minna. Pumpa kasutama ei veennud mind ei arst ega pumbafirma. Nüüd olen mina ja on mu laps rahulolevad pumbakasutajad. Alguses maksin ise kinni kõik pumbatarvikud, tänu Kristi ja dr. Einbergi pingutustele said aasta alguses uued tarvikud nimekirja ning nüüd hüvitab neid Haigekassa. Seega leian, et ELDÜ ja laste endokrinoloogide pingutused on juba osaliselt vilja kandnud ilma tagasilöökideta täiskasvanutele ning arvan, et ka edasised pingutused võivad olla edukad.
Aga et ma tean kuidas asjad käivad- seda ma tean tänu oma tööle. Olen tööasjus tegelenud soodusravimite teemaga ja leidsin, et tahan kaasa aidata pumpade ja uute pumbatarvikute kompenseerimisele ning ribade arvu suurendamisele. Seega kuidas Eesti riigis asjad käivad ja kuidas seadusi muudetakse ma natuke tean sest olen selles vallas üle 10 aasta töötanud. Nii et nüüd püüan ma vabast tahtest ja ilma ravimifirmalt raha saamata ELDÜ püüdlusi toetada. Minu materiaalne huvi on loomulikult saada rohkhem kompenseeritavaid ribasid ja uus pump kompensatsiooniga ka siis kui praegune pump töötamise lõpetab aga materiaalne huvi ei ole see, mis mind paneb seda üritust toetama. Tõenäoliselt oleks mul majanduslikult mõttekam tegeleda mõne ravimifirma nõustamisega ning teenitud raha eest ise kõike vajalikku osta. Aga ELDÜ vestlusringidel olen kohtunud peredega, kellel kuidagi ei ole võimalik endale seda lubada ja neid lapsi ja (vana)vanemaid nähes pani minu sotsiaalne närv mind tegutsema. Ja kui siis keegi vihjab materiaalsetele huvidele siis lähevad mul karvad turri ning ma hakkan urisema :-)
Diskussioon on alati teretulnud, samuti kriitika aga see peak
Anneli
RE: Artiklid
10.11.2010 09:44
... Diskussioon on alati teretulnud, samuti kriitika aga see peaks olema konstruktiivne. Egod on meil suured kõigil aga üle laipade me siiski minna ei kavatse. Kui on häid nõuandeid mida me võiksime oma taotluse juures vältida siis kindlasti me kuulame neid. My selgitas, et me ei tohiks oma avaldustes viidata sellele, et kõik tänased täiskasvanud diabeetikud on tüsistustega ja vigased sest see teeb nende elu keeruliseks- lugesin, sain aru ja püüan meeles pidada. Ake- milline on sinu konkreetne ettepanek mida ELDÜ võiks oma püüdluste elluviimise juures arvestada?
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 10:29
Olen seda konkreetset ettepanekut siin korduvalt kirja pannud, aga noh...
Lõpetage oma isetegevus, võtke ühendust EDA inimestega ja leidke võimalus koostööks, enne kui te meile kõigile häda kaela tõmbate. Oleks ammu aeg endale aru anda, et hetkel ei ole Eestil raha, mida teie soovide täitmiseks vaja läheks...see tuleb, kui tuleb, teiste invaliidide (diabeetikud pole ainsad abivajad) arvelt. Jah, hetkel on meie jaoks kõik veel vanaviisi, aga kui nii jätkate, siis tuleb meil olla tuleval aastal õnnelikud, kui asjad on endiselt vanaviisi.
Kui on häid nõuandeid mida me võiksime oma taotluse juures vältida siis kindlasti me kuulame neidTundub, et isegi Ulvi Tammeri poolt teile antud nõuanded, mis on ainult ja ainult kogemuste põhised, pole midagi väärt, millest me siis üldse räägime??
Anneli
RE: Artiklid
10.11.2010 11:20
Ulvi Tammeri nõuanded on kahtlemata väärtuslikud sest temal on ju otsene kogemus varasemast ribade arvu suurendamise protsessist ning teadmised täiskasvanud diabeetikute vajadustest. Tema poolt välja toodud rehabilitatsioonirahade kaotamise riskist oleme teadlikud ja kindlasti kaalume enne taotluse esitamist ja läbirääkimiste pidamist veelkord seda, kuidas neid riske maandada. Ning ma ei kuulu küll ELDÜ juhatusse aga minu teada on ühendus EDA ja ELDÜ inimeste vahel täiesti olemas.
Samas soovitusega endale lihtsalt aru anda, et raha ei ole ja rahul tuleb olla sellega mis on ma kuidagi nõus olla ei taha. Mitmed uuringud näitavad, et hea diabeedi kontroll on kordades odavam kui tüsistuste ravimine seega raha panustamine tarvikutesse võiks pigem jätta rohkem raha teistele abivajajatele sest diabeetikud tüsistuste puudumise tõttu vajavad tüsistuste raviks vähem vahendeid. Loomulikult nõuab selline analüüs pikema perioodi kulude hindamist aga meie naaberriigid on sellega hakkama saanud.
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 14:13
Anneli, ühenduses olemine ei ole veel koostöö, kas sa üldse ei loe, mida kirjutatakse? Sama soov oli ka Ulvi Tammeri postituses. Tuleks kasuks see uuesti mõttega üle lugeda.
Teine lõik sinu kirjast oleks võinud kirjutamata jääda, sest olen seda juttu oksendamiseni (vabandust väljendi pärast) kuulnud, lugenud. Olen sinuga 100% nõus ja usun, et keegi diabeetikutest ei oma teist seisukohta, aga see on ka veel tänasel päeval Eestis ulme, sest valitsuse ametnikud näevad meis ainult suurt kuluartiklit ja kedagi ei huvita pikkem perspektiiv, ainus eesmärk on kuidas lähenevate valimisteni piisavalt libedalt hakkama saada.
Mis puutub naaberriikidesse, siis vähemalt Soomlaste meditsiinisüsteem on omadega veel hullemas mädas, kui meie olemegi.
Sina oled siin rattas vaevalt aasta olnud, sinu ja ka teiste tittede emade sinisilmsus on arusaadav, sest teil puudub lihtsalt kogemus. Kui te vaid teaksite, milliseid jänesehaake on rahajagajate poolt üritatud, et diabeetikute arvelt kulutusi kärpida. Teil ei ole halli aimugi, millised võivad teie tänaste tegude tagajärjed olla!
Minu meelest on nn täiskasvanud diabeetikud senini osutanud laste suhtes suurt tolerantsi - saame, meie kes süstime, teised veel vähem, mõned üldse mitte, ju poole vähem ribasid, II tüübi diabeetikud peavad vist 50% oma tablettide eest maksma varasema 10% asemel. Keegi ei näita näpuga, sest loomulikult ennekõike lapsed, aga tänsel päeval olete läinud liiale ja reaalsusest ikka väga kaugele. Vabandage, et olen nii skeptiline, aga palun tulge pilvedest alla.
ELDÜ palun ärge alahinnake EDA kogemusi ja hakake tegema koostööd. Saan aru, et teil on jäänud mulje, et lastest ei huvituta, sest nii palju haigestunud väikelapsi on uus olukord meile kõigile, aga kas te olete kordagi neid informeerinud ja omi vajadusi, seisukohti tutvustanud? See, et laste soodusribade arv suurenes 2007a 300'lt 1200'ni...loomulikult see ei ole märkimist väärt..irw ja unustame ära, et meil on paar viimast aastat olnud majanduslangus...Tulge ometigi maapeale...te käitute nagu elevandid portselani poes.
PS! Kõik see vastuseis ei ole ajendatud isiklikest huvidest, sest ei sõltu riiklikest toetustest, aga kui aus olla, siis ribadest, mida mulle riik võimaldab, loobuda küll ei tahaks ja veel vähem meeldiks mulle, apteegis insuliini ostes, rahakoti raudu avada...üllatusite? Ka selline kirves on diabeetikute pea kohal hõljunud.
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
10.11.2010 14:41
ELDÜ-le heidetakse ette, et nende ühing ei kuulu Diabeediliitu, Tuletan Teile meelde, et Eesti Diabeediliit on üle eestiline katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid juriidilisi isikuid (st Seltse, ühinguid, firmasid jne) vabatahtlikuse alusel. Seega Ühing peab ise avaldama soovi astuda EDA liikmeks , vägisi kedagi ei värvata kuhugi. Hetkel on EDA liikmeteks 21 diabeetikute seltsi +toetajaliikmed.
Kõigi liikmesorganisatsioonide juriidiline staatus, iseseisvus ja tegutsemisvabadus on säilunud,samuti liikmeskond. Lihtsalt öeldes tegutseme üks kõigi ja kõik ühe eest deviisi all. Mingiks hirmuks, et ühingu otsustamisvabadust piiratakse ei ole seega põhjust. EDA eesmärgiks ongi ju oma liimesorganisatsioonide esindamine ja toetamine.
Ühiseid avaldusi esitades saame argumenteerida, et EDA näol on tegemist Eesti mõistes väga suure organisatsiooniga ja kindlasti on ühiselt esitatud toetustel suurem kaal. EDA ja ELDÜ esindajad on kohtunud ning põgusalt on räägitud ka liikmelisusest.
ohooloom
RE: Artiklid
10.11.2010 14:44
Ake, katsu oma sõnakasutust kontrollida.
ELDÜ - oodake oma suurte plaanidega aasta-paargi. Jälgige, mis meie riigiga toimub ja millal toimub. Ja siis hakake koostöös EDAga oma huvisid vaikselt läbi suruma.
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 15:23
ohoo
Kas oli mõni kirjaviga, mis minuga ikka juhtub? Kui jah, siis pöördu Eeva Hanni poole. Kui ei, siis täpsusta, mis nimelt, minu sõnakasutuses sind häiris...püüdsin olla delikaatne, aga tundub, et vist ei õnnestunud....
poisiga
RE: Artiklid
10.11.2010 15:28
Tõstatan täitsa teise teema: kuidas teistes Euroopa riikides on I-tüübi diabeedi ja C, CE, D ja DE-kategooria sõidukite juhtimisega?
Nii sügavale kui mul õnnestus riigiteatajas kaevuda, siis I-tüüp ja nimetatud kategooriad on Eestis omavahel sobimatud vähemalt 2005. aastast.
ohooloom
RE: Artiklid
10.11.2010 15:32
mind häirisid "tittede emad" ja see, et oled oksendamiseni lugenud. Ja ma olen ise muide eesti fill, pole vaja kuskile pöörduda.
poisiga
RE: Artiklid
10.11.2010 16:00
Kui veel esimene tüüp käsile võtta, siis ei ole lubatud olla raudteetöötaja, lõhkematerjali vahetu käitleja, pürotehnik ega lennundusspetsialist.
poisiga
RE: Artiklid
10.11.2010 16:04
Tuukriks ka ei saa.
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 16:26
tittede emad" ja see, et oled oksendamiseni lugenudEsiteks, kas mitte ei vabandanud oma väljendamise pärast ja mis ajast on titt meie keeles tabu??
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 16:33
poisiga
Tuukriks ka ei saa.Sukelduda samuti ei saa...
ohooloom
RE: Artiklid
10.11.2010 17:29
ei ole tabu, matslik on. ju oli nii mõeldud.
krissu
RE: Artiklid
10.11.2010 18:22
EKS MUIDUGI AJAB EMADE JUTT NÄRVI, KUI ENDAL SEE KOGEMUS PUUDU(IGA EMA VÕITLEB LAPSE EEST).
krissu
RE: Artiklid
10.11.2010 18:24
ANNELI! PEA PÜSTI JA ÄRA LASE END HÄIRIDA!
Päikene
RE: Artiklid
10.11.2010 18:42
Kuulge võtke nüüd hoogu maha. Inetuks ei maksa ka minna.
krissu
RE: Artiklid
10.11.2010 18:48
Tõesti lausa hämmastav,mis toimub!
Ake
RE: Artiklid
10.11.2010 19:29
krissu
Unustasime jällegi...irw, et minu sõnavõtud on nende diabeetikute kaitseks, kellel tulevikuga asjad kehvad, mitte isiklikud.
Nagu Päikene mainis, inetuks ei maksa minna....ja just seda sa tegid. Pole sinu asi õiendada kellegi valikute üle...
Ei saagi aru, mille üle üle hämmastud...
ott
RE: Artiklid
10.11.2010 21:41
mhm... EDA tasulised vastuvõtud ja iga liigutuse eest maksmine pole vist majanduslik huvi ega... teine tähelepanek veel, et miks need aktivistid ( Ake, My) ei võiks oma energiat näiteks mujale suunata kus sellest reaalset kasu ka oleks (kasu siis nt TÄISKASVANUD D1T-le), eluolude, ravi jne parandamiseks. Keegi ei keela olla teistel aktiivsed, ei taipa miks täiskasvanutel on nii suur tigedus, kas teil pole plaanis lapsi saada, kas teie ei taha oma lastele parimat, ja parimat nüüd ja mitte siis kui hilja, miks on popp oodata tüsistusi... popp on olla saladuses nagu nõuka ajal kui pole näha pole ka probleemi. Peksa saavad ikka need, kes hoolivad peale enda ka teistest, imelik ühiskond... Inimestel on õigus seista oma põhiõiguste eest, kui laps seda teha ei saa, siis teeb seda lapsevanem (ei ole ju vahet kas tal on diabeet või mitte)...
Kuidas saakski teie poole pöörduda need kes tegutsevad, kui te siin soppa loobite, kas ise pöörduksite selliste poole....
Üks hämmeldunud mees, isa, kodanik
My
RE: Artiklid
10.11.2010 23:26
ott, ma loodan, et ka sina ei mõelnud lihtsalt praegu selle üle, mida ütlesid. Ma ei taha solvuda, ehkki oleks põhjust nüüd küllaga.
Kas see, kui räägitakse, et asjal on mitu külge, on sopa loopimine? Kas sinu jutt ei ole? Miks sa nimetad "aktivistideks" neid, kes lihtsalt kõnelevad, erinevalt paljudest, kes ei tee seda? Seda enam, et mina ei ole kellegi kohta halvasti öelnud, vaid lihtsalt mõnele aspektile tähelepanu juhtinud (aitäh Annelile, kes taipas mu jutu mõtte ilusti kokku võtta :)). Ma nimelt seisan kahel pool korraga, ma olen nii täiskasvanud diabeetik kui ka diabeetikust lapse ema. Veelgi enam: ma olen endine lapsdiabeetik. Tead, ma arvan kohe täitsa tõsimeeli, et ma olen kõike näinud selles vallas. Sellepärast julgen sõna võtta ka, et ma olen selle olukorraga seotud olnud suurema osa oma elust. Ja ma tean, mida see tähendab. Btw, ma olen lapsed saanud. Sa tutvu enne olukorraga ehk, kui ise siia soppa loopima tuled (oi, ma nüüd olen päriselt kuri). Ma räägin siin juba mitmendat korda, et diabeet on keerulisem olukord, kui väikese lapse kõrvalt paistab (ja väike lapsidabeetik on piisavalt keeruline olukord). Kuidas sulle nüüd seletadagi...sa osatad, et "äkki on popp olla saladuses edasi" või midagi. Kujutad sa ette, et lähen tööintervjuule ja umbes kolmanda asjana lajatan, et ma olen diabeetik ka? Kas nagu see kutsub hästi kohe sellist inimest tööle võtma? Paneb tähele panema, et muidu ma olen spetsialist ka? Ei, sest tööandjal on kõrvus viimane raadiointervjuu/ajaleheartikkel/vanaemalt kuuldu - mis iganes. Ja ta teab, et diabeetik võib iga hetk koomasse kukkuda. Pole tal aega ega tahtmist uurima hakata, et äkki ei ole nii, tal kari terveid inimesi ukse taga tunglemas. Ma parem olen ka tavaline inimene ja kui kunagi jutuks tuleb, siis ta juba teab, et ma ei erinegi tavalisest inimesest. Milleks kõigile oma tervist nina alla hõõruda, vat mina ei saa aru. See on täitsa isiklik asi ja ma olen terve elu näinud, et see toimib. See on mingi nõme tänapäeva värk, et muudkui kapist väljuda vaja. Ei armastata neid mingi veaga inimesi ikka küll nii palju, kui tahetakse ette kujutada. St käsu peale mitte. Küll aga siis, kui ollakse nendega kogu aeg koos olnud ja näinud, et nad on täiesti normaalsed. Seda ei saa teha reklaamide ja hüüdlausetega, vaid ise täisvereliselt elades.
See aga ei vähenda eelarvamusi, ühiskonna suhtumist, millest ma eelpool olen kõnelenud. Ja mina ei ole see, kes üksi tahab tuuleveskitega võidelda. Sa nimetad mind aktivistiks? Ma ei ole aktivist, ma olen diabeetik, kes juhuslikult on veidi jutukam. Mul on palju kaaslasi, kes ei seleta igal sammul. Sa isegi ei tea, et nad on su kõrval, diabeetikud. Ja pole vajagi, et sa teaksid, sest nad kõik tahavadki olla tavalised inimesed.
Lapsevanemaga on teine asi. Tema seisab oma lapse eest. Mina olen siin tunnustanud ELDÜ tegemisi. Ja ma tegelikult mõtlen, et EDA võiks meie esindajana ka aktiivsem olla. Nagu see seaduse asi: kus nad siis olid, kui ikkagi võeti vastu diabeetikuid diskrimineeriv seadus autojuhilubade tervisetõendi kohta? Miks ei kõneleta (mina ei tea, et kõneletaks) sellest, samuti välismaiste uuringute põhjal näiteks, et juba olemasolevad tüsistused ei süvene, kui veresuhkur on kontrolli all ja seegi on riigile kasulikum kui dialüüsi eest maksta? Ma ei näe üldse, et EDA midagi teeks, aga mis see aitab.
Aga lapsevanemad ei tohi ka vinti üle keerata. Nagu ma eelpool olen soovitanud: on kasulik mõelda, mis siis saab, kui teie lapsed suured on? Millist tulevikku te neile tahate peale selle, et neil ei ole tüsistusi? Diabeet ei ole nende elu keskpunkt ju, nad tahavad olla tavalised inimesed. Kui te neile praegu eritingimusi nõuate, siis tulevikus ei saa neist tavalisi inimesi. Vat seal on selline keeruline koht. Mina käisin tavakoolis ega pidanud end kuidagi teistsuguseks. Jah, tohtisin tunnis süüa ja kartuleid võtmas ei käinud (ma õudselt oleks tahtnud). Aga ma kasvasin ikkagi teadmises, et ma olen tavaline inimene, kelle ees on kõik uksed valla. Ma ei oska öelda, kuidas see olukord saavutati - arvatavasti minu vanemad olid tublid :). Aga mind ümbritsesid ka sellised inimesed, kes mind ei ümmardanud, vaid olid täiesti normaalsed. Ja see kõik toimus ilma igasuguse kära või kapist väljumiseta.
Ja ma arvan, et mu eakaaslased, diabeetikud lapsest peale, on elanud samamoodi. Sellepärast ei saagi nad aru, miks peaks äkki nii palju paanikat tegema :). Nagu öeldud, ma saan osaliselt aru. Aga veelkord: see on palju keerulisem olukord kui võib paista. Ei ole ainult meditsiiniline seisund, vaid elu kogu oma laiuses. Mina mõistan lapsevanemaid, sest ma ise üks. Kuid - ja nüüd loe jälle kogu mu eelnev jutt läbi :). Ja ära palun tänita.
Ma arvasin, et ma enam sel teemal sõna ei võta, sest ei taha kedagi pahandada ja olen kõik juba ära öelnud. Kahjuks leidus ikka see piisk, mis tünni üle ääre ajas. Loodan, et vabandate. Aga ott, ole kena, mõtle järgi, eks. Ega sulgi ole õigust teiste kohta halvasti öelda või hinnanguid anda.
kiusatus
RE: Artiklid
10.11.2010 23:48
Loen mina ja loen. Lõpuks ei suuda ka mina vait olla. Olen diabeetik pea 30 aastat. Olen sünnitanud 4 last, olles diabeetik. Omast kogemusest võin aga öelda, et 30 aastat tagasi haigestununa, kasvades lapsena üles seainsuliinil ja organismi eripärade tõttu, ei saa ma kasutada ühte insuliini kaua. Maksimaalselt 2-3 aastat ja siis on resistentsus. Mis aga omakorda tähendab diabeetikule nii ohtlikke kõrgeid veresuhkruid. Praegu, juhuse tahtel, olen pumbaga. Vahe on drastiline. Ma olen inimene! Insulini kogused on langenud poole võrra. Selliseid suhkruid pole ma näinud endal viimase 10 aasta jooksul kindlasti. Mis on mu point? Point on selles, et võitlema peab ka täiskasvanud diabeetikute eest - et nemad saaks ka pumbaravile, mis omakorda aitaks ära hoida edasisi tüsistusi. Diabeedil, kui sellisel, oma olemuselt, ei ole vahet, kas ta on lapsel või täiskasvanul. Kompenseerimata on ta kohutav haigus igaljuhul.
Kust riik võiks võtta raha mõlemi toetuseks? Minul on selleks omad mõtted - kasvõi kodutute ülalpidamine. Kodutud on endale ISE sellise elu valinud , ja ühiskond tolereerib seda korilusemoodi eluviisi. Sinna valdkonda suunatud rahad võiks suuremas jaos suunata nendele, kes seda tõepoolest ka vajavad. Irooniliselt aga märgin - seni, kuni pole tegijate seadusetegijate seas tüsistustega diabeetikut, seni ei muutu mitte midagi. Me võime siin teemas üksteisel silmad peast kratsida, aga sellest ei muutu midagi.
Minu poolest moodustage kasvõi poliitiline partei, pealkirjaga Diabeetikute eest vms, küll sinna ka liikmeid astub ja mine sa tea, saab mõne mandaadigi ....
teine
RE: Artiklid
11.11.2010 11:30
Loen seda vaidlust siin tõelise kurbusega. Ei mõista mitte kedagi hukka. Saan aru, et inimesed on pinges ja kannatus katkemas, aga selles ei ole tegelikult süüdi siinsed kommenteerijad, vaid meie tervishoius valitsev olukord. Ei ole ju loomulik, et diabeetik peab pidevalt võitlema oma tervis eest ja ka oma laste tervise eest! Ei ole loomulik see, et meie majandusolukorras ei saa diabeetikud (ei lapsed ega täiskasvanud) sugugi mitte alati oma tervist hoida ja tüsistusi vältida. Mitte et nad ei hooliks režiimi pidamisest, vaid seetõttu, et peres napib raha ja riigipoolne abi on ikka ebanormaalselt väike. Arusaadavalt tunneme end siis justkui riigile mittevajalikena ja hooletussejäetutena ning seetõttu ikka kibestununa ka. Eriti veel siis, kui loeme-kuuleme, kuidas elavad meie saatusekaaslased mujal arenenud riikides ja kuidas seal riigi poolt nende tervise eest hoolitsetakse. Sellest ka see plahvatamine ja vahel mõtlematult väljendumine. Eks igaühele tundub ju oma ja oma lapse olukord ikka kõige tõsisem - see ju loomulik. Me ei ole oma loomult tigedad, selliseks on meid teinud meid ümbritsev olukord.
Aga titt ei ole minu arust küll mingi labane ega keelatud sõna. Elupõli ju väikese lapsega emasid titeemadeks kutsutud ja ka mina räägin ikka sellest ajast, kui "mu lapsed olid veel tited". Nii armas sõna ju!
poisiga
RE: Artiklid
11.11.2010 11:36
Kiusatus, kas sul on prooviks pump või juba täitsa oma? Mina, kes ma aasta süstsin lapsele seguinsuliini, kiidan pumpa väga. See seguinsuliini aeg oli nagu vasaku käega pulkadega söömine, nüüd pumbaga ikka täitsa elu see elu.
Ma ei viitsi praegu otsida, aga minu meelest oli WHO poolt soovitatav minimaalne testide arv päevas 4tk, Eesti ei suuda sedagi tagada.
Mõmm
RE: Artiklid
11.11.2010 13:48
Kiusatusega nõus- võitlema peab kõigi diabeetikute eest, tegemata vahet lapsel ja täiskasvanul. Hästi kontrollitud diabeet peaks olema "jätkusuutlik" ka täiskasvanuks saades, et kõik need haiged saaksid elada ja töötada nagu iga terve inimene. Teiseks- kust võtta raha? Kui ikka need diabeetikud, kel tõsist puudeastet ei ole ja suudavad tervetega võrdsetel alustel töötada, loobuksid oma igakuisest toetusrahast, siis tekiks ehk ka mingi lisaraha, mida siis kasutada pumpade-ribade jm vajaliku kompenseerimiseks. Aga see eeldaks juba kardinaalset mõttemaailma muutust ja mitte ainult diabeetikutel, vaid ka teiste krooniliste haiguste põdejatel ning ka meedikuilt endilt.
kiusatus
RE: Artiklid
11.11.2010 14:32
to poisiga:
Pump on täitsa enda oma.
Mõmm:
See, kui pole tõsist puudeastet, räägib sellest, et on suudetud hoida diabeeti kontrolli all. See aga omakorda tähendab olematuid tüsistusi, või kui ongi tüsistused, siis pole need hullud. Samas, ei näe ma loogikat selles, kui väiksema puudeastmega diabeetik loobuks oma toetustest - see ju ometi tähendaks seda, et ei saaks osta vajalikke (olgu kasvõi pisku) vahendeid kontrollimaks haigust. Ja teades, mida tähendab kompenseerimata diabeet - mina ei taha saada enda haigust parema kontrolli alla teiste inimeste arvelt...Kõik inimesed , ka kroonilised haiged, on väärt inimlikku elu mittekellegi arvelt.
Mõmm
RE: Artiklid
11.11.2010 14:45
Minu valik oleks igal juhul rohkem ja suuremalt kompenseeritavaid abivahendeid kui toetus puude eest, mida mul ei ole. Kui need tulevad, küll siis taotlen, aga nagu siin foorumiski tihtilugu näeb, siis kohe koos diagnoosi saamisega muutub kõige suuremaks probleemiks, kuidas puuet saada ja raha. Ja mis mu päris pahviks lõi, oli olematu puude korral puudeastme pakkumine spetsialistilt.
Kiusatus, kui kõik diabeetikule vajalikud abivahendid oleksid mõistliku soodustusega, kas ka siis oleks puudetoetusel puude puudumisel mõtet?
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
11.11.2010 15:46
ott #35564
10.11.2010 21:41
mhm... EDA tasulised vastuvõtud ja iga liigutuse eest maksmine pole vist majanduslik huvi ega...
Eesti Diabeediliit ei ole kunagi teostanud ega ei planeeri ka hakata teostama tasulisi vastuvõtte. Diabeediliit on katusorganisatsioon diabeetikute ühingutele ja mingeid tasulisi teenuseid ei osutata. Pigem on EDA liikmetele ja ka teistele diabeetikutele meie tegvus tasuta, pean silmas välja antavaid brošüüre,õppematerjale, ajakirja Diabetes, kodulehte ja foorumit, samuti on tasuta meie liikmesorganisatsioonidele korraldatavad üritused. Millisest majanduslikust huvist juttu tehakse on mõistetamatu ja solvav. Ükski EDA juhatuse liige ei saa mitte mingisugust tasu ja töö on vabatahtlik, seda enam teeb haiget poriga loopimine.
poisiga
RE: Artiklid
11.11.2010 15:57
Ulvi Tammer, vahest ott mõtles Eesti Diabeedikeskust
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
11.11.2010 16:18
Eelkõige peaks inimene siiski tegema vahet polikliinikul ja mittetulundusühingul. Arvan siiski, et tegemist on otsese pahatahtlikusega.
Selgituseks:
Eesti Diabeedikeskus OÜ on samasugune raviasutus, kui kõik teised. Kehtib ühine reeglistik kõigile, eriarsti visiiditasu on 50 EEK, nii nagu igal pool mujalgi. Analoogselt teiste raviasutustega pakutakse ka tasulist teenust, seda järgmistel juhtudel:
-soovitakse konsultatsiooni väljaspool haigekassa järjekorda,
-soovitakse teenust, mis ei ole haigekassa teenuste loetelus (näiteks kaalukabinet)
-puudub ravikindlustus
Kus juures ei ole ka tasuliste teenuste hinnad kõrgemad võrreldes teiste raviasutustega, pigem odavamad
Ulvi Tammer
RE: Artiklid
11.11.2010 16:28
MY-le
EDA avaldas oma arvamust Liiklusseaduse kohta, kui kahjuks oli arstide liit teisel arvamusel ja meie ettepanekut ei arvestata. mis puudutab, aga EDA igapäevast tegevust, siis meie tööpäev koosnebki küsimustikele vastamisest , eelnõude lugemisest ja vajadusel arvamuse andmisest, kõikvõimalike kirjalike materjalidega tutvumisest. Lisandub diabeetikute esindamine Eesti Puuetga Inimeste Kojas, Sotsiaalministeeriumi erinevates komisjonides, erinevates nõukogudes, Patsientide Nõukojas, Haigekassa Nõukogus. Ka see tegus võtab oma aja, tuletame teile meelde, et EDA-l on 1 töötaja ja seda väga pragmaatilisel põhjusel-lihtsalt eelarve ei võimalda palgata 150 töötajat nagu Soome Diabeediliidus. EDA tegvuse tulemusel on diabeediteemat kajastatud 2010 aastal üle 200 korra- alati ei pea rusikaga rinnale taguma, et mina tegin, oluline on siiski sisuline tegus mitte iseenda teguse promomine.
Kui puudub informatsioon, siis on kerge hukka mõista- ehk tuleks hoopis mõista ja vajadusel aidata. See ju meie kõigi elu ja eesmärk.
ohooloom
RE: Artiklid
11.11.2010 16:38
See viimane postitus võiks sisuliselt olla kuskil EDA avalehel ära toodud, näiteks "EDA tegevuse" all. Saaksime meie ka teada, millega EDA tegelikult tegeleb.
poisiga
RE: Artiklid
11.11.2010 17:04
Mis on EDA aastane liikmemaks?
marii
RE: Artiklid
11.11.2010 17:14
Minu teada pole enam EDA-l liikmemaksu. Seltsidel aga küll ja see on igal seltsil erinev.
Minul on ka väga kahju, et toimub EDA poriga loopimine, sest olen tänulik, et EDA juhatuses on nii toredad ja ettevõtlikud inimesed, eesotsas Ulvi Tammeriga. Sest kauaks jätkub neil jaksu ja tahet seda asja eestvedada, lihtsalt vabast tahtest, (samas,kui toimub selline süüdistamine)- mina loodan, et ikka kauaks, kauaks!
marii
RE: Artiklid
11.11.2010 17:16
Ja tegelikult on see teema artiklite kogumiseks, mitte EDA tegevuse kritiseerimiseks.
My
RE: Artiklid
11.11.2010 17:29
marii, kas igasugune arutlus või ka kriitika on kohe pori loopimine? Muide, kui sa tähele panid, siis loobiti siin esmalt ELDÜ-t. Aga jah, kui arutlus on keelatud, siis peaks selle ehk kohe kodulehele panema. Et tohib ainult kiita ja avaldada ainult positiivset arvamust ;).
marii
RE: Artiklid
11.11.2010 18:01
Ei ole poriga loopimine. Minu arust ei loobitud ELDÜ-d ka poriga, vaid lihtsalt soovitati astuda Eesti Diabeediliitu, et ühiselt asju ajada.
Aga mina olen ikka arvamusel, et pannakse tähele seda, mis on halvasti, kuid , mis on hästi, siis seda võetakse loomulikult.
Ake
RE: Artiklid
11.11.2010 22:01
Ei My, vähemalt minu kirjad ei sisalda pori ega viha ega tigedust, mis siin välja on loetud. Ainult muret, meie kõigi diabeetikute tuleviku pärast, enne kõike puudega täiskasvanute pärast, kellest nii mõnelgi on lapsed kasvatada. Sest poliitika, mida ELDÜ tänasel päeval ajab...kuna neil puudub tegelik kogemus, siis neil puudub reaalsustaju ja nad ei taju, kui suur on võimalus, et nende katsetused võivad meie kõigi, ka nende endi elu raskemaks muuta. See on muidugi kurb.
tiina
RE: Artiklid
12.11.2010 13:40
Olen, (nagu Kiusatus) nii palju kui võimalik ja aeg lubab, seda arutelu siin jälginud. Eriti kurb oli mul lugeda Oti postitust. Arvan end olevat pika staaziga diabeetiku, st. alustades lapseeas haigestumisest jõudes välja nüüd siis juba täiskasvanuikka (aktiivsesse muide :-)). Tahan suure kummarduse teha Ake ja My ees, nii arukate naiste juttu on mul kuidagi südantsoojendav ja hea lugeda. Tänud ka Ulvile, kes on nüüd lõpus EDA seisukohad lisanud.
Tõesti, ELDÜ viimased väljaütlemised teevad meele nukraks. Tekib selline tunne, et üle 18.a diabeetik on juba raviga terveks saanud või siis stabiliseerunud. Nagu juba eelpool öeldud, diabeet ei stabiliseeru vaatamata vanusele. Ma arvan et juba eelpool on kõiki neid üksikasju piisavalt lahti kirjutatud.
Ühesõnaga, minu mõte on see, et nii väikses riigis, nagu on Eesti, tuleks näiteks haigekassa soodustuse asju ajada siiski ühiselt. Seda enam, et diabeetikute kogukond ei ole nii suur ja varem on EDA seda ju kõigi eest teinud. Või on mõned üksikasjad mulle arusaamatuks jäänud?
Rutt
RE: Artiklid
26.12.2010 22:26
chucknorris
RE: Artiklid
27.12.2010 19:04
tahaksin 3 punkti kommenteerida
1) My jutud 100% õiged minumeelest ja mul oli kohe hea tunne neid lugeda
2) mis kuradi pärast on artiklite teema sedasi täis läbustatud?
3) see viimane uudislink eelmises postis on täitsa huvitav.. kuid mitte esimene sedalaadi kirjatükk
Vilma
RE: Artiklid
07.01.2011 11:41
My
RE: Artiklid
01.02.2011 09:48
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=412842
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=412842
Kas keegi võiks lapse emale öelda, et diabeetikust lapsel ei ole tänapäeval ranget režiimi ning puuduvad keelatud toiduained?
Artiklid tüüpiliselt halavad, kuid kommentaarid üllatavalt kursisolevad ja kohati tervemõistuslikud. Huvitav, kas on toimumas, khm, diskursuse muutus? :)
poisiga
RE: Artiklid
01.02.2011 11:50
Äkki (range) reziim on vajalik selleks, et peaks vähem testima?
Artiklite halav stiil on jube, täiesti vastamõistust
My
RE: Artiklid
01.02.2011 12:08
poisiga: mulle tundus küll, et see range režiim ikka oli nagu mõeldud, et nii peabki olema (kusjuures, teame me ju kõik, et kui ka punktipealt toituda, siis vs teeb ikka seda, mida talle just meeldib, mõjureid ju nii palju peale toidu ka)? Ega muidugi ei tea, kui palju ajakirjanik juurde kirjutas, et ikka dramaatilisem oleks. Kahjuks võib nõustuda ka nende kommenteerijatega artiklite juures, kes viitasid, et nood reklaamid "Süstin juba kaks aastat" viivad tavalise inimese mõtted hoopis teistele radadele kui diabeediteema.
poisiga
RE: Artiklid
01.02.2011 12:33
See reeglipärasus ikka natuke ikka taltsutab vs, aga siis ikka väga reeglipärane peab elu olema.
ohooloom
RE: Artiklid
01.02.2011 14:18
tjah, mina mõtlesin neid reklaame nähes ka esimesel hetkel, et "fui", ja edasi ei lugenud.
lihtsalt maria
RE: Artiklid
01.02.2011 15:23
mul diabeetik poeg küsib, et miks telereklaamis nii otse käevarde süstitakse, ise sama mõtlesin. ja lastel näod nii surmaeelselt tõsised. ikka et kaastunnet ja annetajaid rohkem haarata. nad seal võiks tõepärasemalt neid klippe teha. ja diabeetiklapsed nagu pidalitõbised, emotsioon selline halb ja vale.
Roosi
RE: Artiklid
02.02.2011 12:43
Neid reklaampilte nähes oli mul ka esimene mõte, et tegu on lapsnarkomaanidega, ja edasi ei süvenenud, aga hiljem selgus,et puänt on hoopis diabeedis. Väga halvad reklaamid, tõesti hale, halb ja vale tunne jääb nendest! Kampaania eesmärk on ju hea, sest ega riik siinkohal ei aita.
marii
RE: Artiklid
02.02.2011 13:03
Vot see käevarde süstimine oli minu jaoks ka nats imelik, sest minul arst ei soovitanud käsivarde süstida.....
My
RE: Artiklid
02.02.2011 14:33
No käsivarde süstitakse küll, aga see oli rohkem vana aja teema. Tänapäeval ju pigem kõhtu ja reide. Lastel ei soovitata üldse käsivarde süstda, sest seal väga vahe "kihti" peal ju. See süstimise dramatiseerimine on ka päris haige teema, kui mõelda, kui vähe seal TEGELIKULT dramaatilisust on. Tänapäeva nõelad on nii peenikesed ja süstal pole süstla moodigi, mida seal viriseda.
marii
RE: Artiklid
22.03.2011 13:21
http://www.ohtuleht.ee/419317
Tiina Mitt kirjutab jalgadest.
SigridA
RE: Artiklid
22.03.2011 16:50
Kas see viimase artikli jutt vastab täiesti tõele?
Selles osas kindlasti, et kui suhkur pole kontrolli all, siis tekivad tüsistused, aga...
Et diabeetikud ei tohi paljajalu käia ... :O ?
Ake
RE: Artiklid
22.03.2011 16:53
Ajakirjanik oleks võinud artiklisse veel ühe lause mahutada. Nimelt, et paljajalu mitte käimise ja pideva soki kandmise soovitus on neile diabeetikutele, kellel on tundlikkuse/tundetuse probleemid juba tekkinud. Olen siin foorumis kohanud õnnetuid vastseid diabeetikuid, kellele perearst keelu peale pannud, sest raamatus nii kirjutatakse. Ka ise, aastaid tagasi, kui haigestusin, sama küsimuse ees olnud, et kas tõesti enam ka oma õue peal paljajalu ei tohi käia? Küsisin, ja sain vastuseks, et võin, et see soovitus on üldistus, kuna kõiki peensusi ei saavat kirja panna. Eks teame kõik, kui individuaalse kuluga on igaühe diabeet. Aga sõnum, et diabeetik (eriti, kui staaži 5 ja rohkem aastat kogunenud) võiks ja peaks oma jalgu spetsialistil regulaarselt kontrollida laskma on igati teretulnud.
Sarnaseid informatiivseid artikleid võiks sagedamini ilmuda. Eriti tänasel päeval, kus suurem osa diabeetikuid endokrinoloogi vastuvõtule satuvad harva ja perearstide ettevalmistus diabeedi osas on nagu ta on.
Just sellel nädalal sain teada, et tänu sellele, et oli tööl jutuks, et lähen arsti juurde silmi kontrollima, viis mu kolleeg oma diabeetikust ema ka silmaarsti juurde. Kuigi emal staaži juba pea kümme aastat, polnud ta teadlik, et diabeetiku silmad vajavad regulaarset kontrolli, et võimalikult varakult avastada võimalikke kõrvalekaldeid ja vajadusel teha ravi. Töökaaslase sõnul jõudsidki nad suhteliselt viimasel minutil. Aprilli alguses tehakse täpsemad uuringud ja tõenäoliselt järgneb sellele laserravi.
ohooloom
RE: Artiklid
04.05.2011 08:26
poisiga
RE: Artiklid
28.08.2011 11:21
Natuke OT, aga kas see teema liigub:
http://www.diabetes.ee/foorum-teema.php?lk=30946#nr35535
Meil on tänaseks olemas sotsiaalministri lubadus süübida diabeedilaste muredesse, meil on olemas Haigekassa lubadus arvestada meie vajadustega 2012.a. eelarves, meil on olemas Sotsiaalministeeriumi nõusolek, et tänane reh. teenus ei sobi diabeetikule.
My
RE: Artiklid
07.09.2011 15:31
Üks äärmiselt kena ja normaalne artikkel, no tõesti - täiesti uus kvaliteet :)
http://www.ohtuleht.ee/442464
Ake
RE: Artiklid
17.11.2011 19:59
Kuidas kommenteerite tänahommikust Dr. Katrin Martinsoni intervjuud 17.11.2011 Terevisioonis? Saab vaadata ERR'i lehel ( algus 48.15 min)
chucknorris
RE: Artiklid
17.11.2011 21:32
täitsa norm jutt, ei jäänd midagi häirivat kõrva
Pandiit
RE: Artiklid
17.11.2011 21:39
Sama siin, norm jutt mu arust. A kas siis midagi läks valesti?
Ake
RE: Artiklid
18.11.2011 12:25
Minul kriipis kõrva, et korduvalt mainiti, et II tüüpi haigestunul on suure tõenäosusega juba enne perekonnas eelnevalt diabeetikuid, mis seniste kogemuste põhjal ju risti vastupidi.
Ja teiseks, räägiti muudkui liikumisest, aga kiired süsivesikud ja nn rämpstoit unustati hoopis ära.
Minu jaoks oli see info pisut kreenis. Senine teavitustöö, et käige ja kontrollige veresuhkrut...inimene mõtleb,aga mis ma lähen arsti tülitama, mul ju suguseltsis diabeetikuid pole, liigun ju ka...käin koeraga lähima põõsani ja tagasi, kõrvaltänavasse poodi tatsan ka, piisav ju.
poisiga
RE: Artiklid
18.11.2011 12:59
Aga teisel tüübil ongi ju tavaliselt esivanematel ka teist tüüpi diabeet vanaduses olnud, iseasi, kas seda ka diagnoositi.
Anne
RE: Artiklid
19.11.2011 18:21
Ka I tüübil on väga paljudel (nagu siingi lugeda) esivanematel II tüüpi diabeet olnud, ühe tüve oksad ju mõlemad. Meilgi ju suguvõsas mõlemad mitmel korral olnud, mis seal ikka nii imestada.
Ake
RE: Artiklid
20.11.2011 11:36
Imestangi just selle üle, et too perearst väitis, et I tüüp ei oma pärilikku iseloomu ja II tüübi puhul on, tema sõnul, avaldumisel juba perekonnas enne haiged olemas.
teine
RE: Artiklid
20.11.2011 14:11
See "käige ja kontrollige aeg-ajalt veresuhkrut" ei tarvitse midagi näidata. Vereproovi tullakse ju tavaliselt andma hommikupoolikul. Erilist suurt söömist pole enne olnud ja seetõttu ei tarvitse see hommikupoolikune näit häirivalt kõrge olla. Mul ühel kolleegil avastati hiljuti II tüübi diabeet, tema olla ikka neid kontroll-analüüse andnud ka, aga iga kord olevat arst küsinud, kas ta oli enne analüüsi andmist söönud. Tema vastas,et jah, kuigi see võis olla ainult hommikune kohvitass. Ja siis olevat leitud, et kõik on normipärane. Glükohemo ju naljalt mittediabeetikule ei tehta.
My
RE: Artiklid
20.11.2011 15:11
Ake: aga ei olegi teada, kas 1. tüübi diabeet on päritav või mitte, nad alles uurivad seda. Ma nüüd uuringutest ei tea suurt midagi, aga selliseid perekondi, kus näiteks on igas põlves 1 esimese tüübi diabeetik (nagu minu peres siis) ei ole just väga palju, see paistab olema pigem erand kui reegel. Kollase lillega raamatuski on selgelt välja toodud suhkruhaige vanema lapsel diabeedi vallandumise tõenäosus, ning 2. tüüpi põdevate emade lastel on see tõenäosus väidetavalt ikka oluliselt-oluliselt suurem kui 1. tüüpi põdeval emade lastel. Vahe oli ikka kohe märgatav. Ma ei saa pragu järgi vaadata ja nagu öeldud, ei ole kursis, millistel uuringutel need andmed põhinevad, kuid ju siis ikka on niipalju teada, et seda otsesõnu ka välja öeldakse. 1. tüübi diabeet on ühesõnaga endiselt suur müstika ka pärilikkuse osas.
Muide, huvitav, kas nad tänapäeval suhkrukõverat diabeedikahtluse korral ei tee? See ühekordne proov näitaks midagi vist vaid 1. tüübi vallandumisel. Aga noh, me siin küll targad koos, aga arstid siiski mitte :).
chucknorris
RE: Artiklid
20.11.2011 19:28
minul nt pole suguvõsas (no vähemalt selles osas mida mina tean) kellelgi diabeeti olnud, aga minul see ometi mingil põhjusel avaldus :S esine tüüp siis..
Ake
RE: Artiklid
20.11.2011 23:16
My
Milleks sulle uuringud? Minu ja sinu pere on näited enda eest. Kui viitsid natuke süvitsi minna, siis siit foorumist on kamaluga näiteid võtta. I tüüpi diabeetikul on haige laps või haige lähisugulane.
Anna andeks, aga vaata kollase lillega raamatu ilmumise aastat...ja sinu viimane lause meeldib mulle väga:)). Loe nii või naa...igaühele midagi...
My
RE: Artiklid
21.11.2011 13:25
Ake, tore, kui sulle mu viimane lause meeldis - mulle endale tundus, et tarkus hakkas kohe üle ääre ajama ja üritasin pidurit tõmmata ;).
Mis puutub pärilikkusse, siis seda siiski näitavad uuringud, mitte n-ö tavainfo. Kuigi minu elus näiteks on enamik 1. tüübi diabeetikuid pärit just peredest, kus keegi varem pole selle haigusega kokku puutunud. Aga ma ikkagi ei hindaks seda niimoodi - see on vaid minu kogemus, mitte midagi, millest üldistusi teha. Samamoodi ei ole see nüüd nii kindel, et 1. tüübi diabeetikul on diabeetikust laps - mina näiteks tunnen palju ka neid, kel vanematest keegi on diabeetik, nad ise aga mitte. Tähendab, sinul on ühed kogemused, minul teised. No toome kasvõi sellegi näite, et mina sündisin ju enne, kui isal haigus vallandus. Keegi peres ei teadnud, et selline oht üldse kuskilt tulla võis, sest isa suguvõsas ei olnud diabeeti kellelgi (noh, eks võiks ju arutleda meditsiini taseme üle sõjaeelsel ja -järgsel ajal, kuid "tundmatu haiguse" kätte kustujatest siiski oleks teatud). Minu õde aga, kes sündis juba pärast isa haiguse vallandumist, ei ole haigestunud. Kokkuvõttes ei tea me diabeedi pärilikkusest endiselt tegelikult suurt midagi ja ma kaldun ikkagi arste uskuma, neil on rohkem andmeid kui meil. Nad võiks neid muidugi meiega rohkem jagada, ehkki mis meil sellega peale hakata? :)
Ake
RE: Artiklid
23.11.2011 21:45
MyMis puutub pärilikkusse, siis seda siiski näitavad uuringud,Oled sa kuulnud hiljuti mõnda diabeedi pärilikkuse kohta tehtavast uuringust? Oleme kõik aga kuulnud viimasel ajal maailma ja sh ka Eestit tabanud plahvatuslikkust diabeedi levingust. Korduvalt on nii meedias arstide poolt, kui ka siin foorumis kuulda, et kordades on sagenenud väikelaste haigestumine ja seda sageli väga-väga varases eas. II tüüpi diabeetikuid ei suudeta isegi kokku lugeda. Ilmselgelt on olukord, võrreldes toonase, soomlaste poolt välja antud raamatus toodud (tänaseks vähemalt 20 a tagasi) uuringutega täitsa teist nägu.
Tähendab, sinul on ühed kogemused, minul teised.Kust sa seda võtad? Ilmselt ei ole varem piisavalt täpselt kirjeldanud. Meie pere diabeediajalugu on sisuliselt sama sinu pere omaga, selle vahega, et mina olen pärilikkuse järjekorras sinu pojaga samal redelipulgal. Meie suguvõsa lihtsalt startis varem. Ka meil oli esimene (kõigi hämmastuseks) minu tädi noorena I tüübi diagnoosiga ja alles vast 7-8 aastat hiljem vanaema ja mõni aasta hiljem vanaisa õde ja 20 aastat hiljem mina, ma olin tädi haigestumise ajal neljane.
Ma ei saa sinuga kuidagi nõus olla, selles osas, et kuna sinu haigus avaldus enne sinu isa oma, ei näe sa seal pärilikkuse momenti. Kas sina andsid defektiga geeni oma isale?...kas muna oli enne kana?? Ka meie pere õnneks on õde igate moodi rohkem isa suguvõsasse ja vaevalt diabeet teda kummitab.
Aga las jääda meile meie seisukohad...me ju kaks kanget:))
Tegelikult ootaks ka teisi pärilikkuse teemal omi kogemusi jagama, argumenteerima...My definitsiooni kasutades...tavainfot jagama. Kindlasti mitte süüdlasi otsima...sest neid lihtsalt pole.
Anneli
RE: Artiklid
24.11.2011 07:40
Ühe ameerika diabeedikeskuse kodulehel on järgmine huvitav statistika:
For the average American, the chance of developing type 1 diabetes by age 70 years is 1 in 100 (1 percent), while the corresponding chances of getting type 2 diabetes are at 1 in 9 (11 percent).
The risk for a child of a parent with type 1 diabetes is lower if it is the mother — rather than the father — who has diabetes. "If the father has it, the risk is about 1 in 10 (10 percent) that his child will develop type 1 diabetes — the same as the risk to a sibling of an affected child," Dr. Warram says. On the other hand, if the mother has type 1 diabetes and is age 25 or younger when the child is born, the risk is reduced to 1 in 25 (4 percent) and if the mother is over age 25, the risk drops to 1 in 100 — virtually the same as the average American.
Ehk siis isa diabeet suurendab lapse diabeediriski 1% 10%-ni, ema diabeet 1% 4%-ni aga kui laps sünnib pärast ema 25 sünnipäeva siis on risk taas ainult 1%. See viimane osa tundus mulle eriti huvitav aga ma ei leidnud nende lehelt ühtegi täpsemat uurimust selle üle 25 aastaste emade kohta.
poisiga
RE: Artiklid
24.11.2011 07:56
Eks see emalt kaasnev pärilikkuse vähenemine on seotud sellega, et ema sünnib koos oma munarakkudega, isa sugarakke toodetakse aga elukestvalt.
nipitiri
RE: Artiklid
17.02.2012 12:44
chucknorris
RE: Artiklid
09.04.2012 12:37
mitte küll artikkel, aga noh, siiski otse meediast. juhtusin populaarset noorteseriaali ühikarotid vaatama, kus ühel tegelasel oli suhkruhaigus, noh, see selleks, aga tähelepanu vääris asjaolu, et tegelane ütles, et kui ta ruttu süstida ei saa tõmbab silmeeest mustaks :) et siis sellise huvitava väärarusaama kultiveerimine poppkultuuripoolt läbi kanal2 järjekordselt. Asjatundmatule inimesele jäi sellest klipist ilmselt järjekordselt arusaam, et kui diabeetikul on midagi viga tuleb teda ilmtingimata kohe süstida ja võimalikult palju...
Mõmm
RE: Artiklid
11.06.2012 10:33
Mõmm
RE: Artiklid
11.06.2012 10:34
Vilma
RE: Artiklid
12.07.2012 13:39
My
RE: Artiklid
16.07.2012 11:39
chucknorrise kommentaari kommentaariks (Ühikarottide juhtumi kohta): jah, kes keelas ometi stsenaristil võtta ühendust mõne (noore?) diabeetikuga või umbes nii ja KÜSIDA, mis tingimustel ikkagi silme eest mustaks tõmbab, eks. Nii tüütu on selline vanade rumaluste üha uus korrutamine, mis võib vägagi ohtlik olla ju lausa (kui mõelda, et kamba noorte teadmised diabeedi kohta näiteks piirduvadki Ühikarottide klipiga - loodan siiralt, et siiski mitte :) - ja siis juhtub nende hulgas keegi diabeediga tõesti akuutselt süüa vajama, aga ülejäänud jäävad enda juurde, et ei, ikka süsti on sul vaja (täielik fiktsioon praegu, aga mitte päris võimatu situatsioon ju?).
pets
RE: Artiklid
31.07.2012 09:51
chucknorris
RE: Artiklid
06.08.2012 23:47
mis seal delfi pildil vaadata tuleb? ma ei taba mõtet
chucknorris
RE: Artiklid
07.08.2012 01:01
http://www.emaxhealth.com/1020/type-1-diabetes-eliminated-research-could-mean-cure
selline huvitav artikkel, tõsi küll 2011 aastast ja inglise keelest, aga lihtsalt veel üks võimalik teooria või potentsiaalne viis diabeedi raviks.
isiklikult polnud, sellist versiooni enne kuulnud.
poisiga
RE: Artiklid
07.08.2012 10:35
Mul tekib väike error selle glükagooni ja insuliiniga, kas eemaldatud pankreasega inimesed on insuliinasendusravil???
IT
RE: Artiklid
28.09.2012 10:13
chucknorris
RE: Artiklid
01.10.2012 12:56
sellised uudised teevad alati tuju paremaks. mitte et nüüd alati lootusi väga kõrgeks tasuks ajada kuid siiski. minu arvates on just viimased 2-3 aastat olnud eriti uudiste rohked erinevate ravimeetodite katsetamise seisukohalt, annab lootust, et ju siis ikka asjaga tegeletakse aktiivselt ja paljudes kohtades :)
chucknorris
RE: Artiklid
24.10.2012 01:35
chucknorris
RE: Artiklid
21.01.2013 19:07
My
RE: Artiklid
22.01.2013 14:09
Tule taevas appi tõesti :D. Ja nii need linnalegendid tekivadki, näiteks überhalvast tõlkest tingituna.
chucknorris
RE: Artiklid
28.04.2013 00:39
http://www.youtube.com/watch?v=syyYizyerqk
rakkude siiradmistehnoloogiatest jms seotust ja võimalustest kõnelev video
üldiselt huvitav youtubeikanal, tasub ilmselt subscribeida.
chucknorris
RE: Artiklid
12.06.2013 23:57
http://insulinnation.com/these-little-piggies-may-be-key-to-a-cure/
mõned korrad ennegi minu poolt lingitud teemal jutuke notsudest pärit insuliini tootvate rakkude teemal. seekord pigem nii üldharivas või populaarteaduslikus kui uudise võtmes.inglise keeles.
pets
RE: Artiklid
11.08.2013 12:57
My
RE: Artiklid
16.10.2013 18:28
Esimest tüüpi diabeetikud siiski omavad insuliini tootvaid aktiivseid rakke, hästi natuke:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10320&cat=1
ratastega tigu
RE: Artiklid
17.10.2013 09:04
Ja mida vähem on pikka aega I tüüpi diabeeti põdenud inimesel tüsistusi, seda suurem on tõenäosus, et tal on alles oma insuliini tootvaid rakke, mis kõik need aastad vaikselt kulisside taga on andnud oma väikese panuse veresuhkru kontolli.
chucknorris
RE: Artiklid
17.10.2013 12:55
eitea kas nende rakkude kogus ajas muutuda ka võiks, mulle vahel tundub nagu ma oleks mõnikord vähem diabeetik kui jälle mõnel teisel ajal. see insulinisüstide vajaduse kogus võib muidugi tuleneda ka jumalteab mis 3ndat sorti hormoonide mõjust ja ajas muutumises organismis aga siiski, päris veider kuidas mingitel perioodidel on justkui okei 6 ühikut samasuguse lõuna kõrvale, mis mõni teinekord vajab pigem 12 et tulemus õige jääks.
chucknorris
RE: Artiklid
15.11.2013 01:07
http://www.tarbija24.ee/2596566/kuidas-valida-endale-sobiv-glukomeeter
ma küll kahtlen, kas antud artikkel siinsele lugejaskonnale midagi uut ja huvitavat pakub, aga teemakohane ikkagi.
My
RE: Artiklid
18.11.2013 22:17
Chucknorris, insuliinivajadus kehas tõesti kasvab ja kahaneb ning seletust sellele on raske leida, see lihtsalt käib intervallidena. Tuleb võtta kui fakti lihtsalt.
chucknorris
RE: Artiklid
18.01.2014 21:54
et teema liiga tahaplaanile ei kaoks, siis mõningad uudislingid vahelduseks, ega midagi totaalselt uut paraku pole, aga üht-teist siiski:
http://www.columbiaheartbeat.com/index.php/news/headlines/720-123013
järjekordne edukas katse ravida diabeeti hiirte peal 2013 aasta lõpus läbi viidud.
http://www.columbiaheartbeat.com/index.php/news/headlines/720-123013
ja järjekordsest tehnoloogiast kaitsmaks insuliini tootvaid rakke immuunsusüsteemi eest.
-- The pouch has room inside for a few teaspoons of cells and is made of a material permeated by microscopic holes. “Nutrients can get into the chamber, including glucose, and the insulin produced can get out of the device into the bloodstream where it is carried throughout the body to do its job,” Kieffer says. Crucially, the tiny holes in the pouch are too small to admit entry to the body’s immune cells, meaning rejection is unlikely. --
kas need asjad just midagi kindlat nüüd näitavad, kuid vähemalt seda, et asjaga tegeletakse pidevalt.
LCT global (
http://www.columbiaheartbeat.com/index.php/news/headlines/720-123013 ) muidugi lubab viimati mainituga mõnevõrra sarnast produkti juba peale järgmist aastat lausa turule(?!) aga kas ja kui realistlik see nüüd on. ilmselt mitte väga. aga kes teab.
poisiga
RE: Artiklid
18.01.2014 22:59
Chucknorris, see esimene tundub huvitav :)
poisiga
RE: Artiklid
21.01.2014 18:29
Van Damme
RE: Artiklid
22.01.2014 00:32
kakuke
RE: Artiklid
22.01.2014 11:43
Viimase läätseloo peale sain niikaua rõõmustada,kui insenerist elukaaslanejuhtis mu tähelepanu küsimusele,et kust saab see imeaparaat energiat... Sellest pole artiklis ridagi.
poisiga
RE: Artiklid
22.01.2014 11:49
Energia energiaks (äkki mingi soolade vahetus teeb energiat keemiliselt pisaravedelikust?), aga kehvem on lugu sellega, et kust saab silm hapnikku, sest silm saab seda õhust, aga kui pupill on kogu aeg läätse varjus, siis niigi riski all olevad diabeetiku silmad on veelgi suurema koormusega
piknevii
RE: Artiklid
23.01.2014 09:19
Ago
RE: Artiklid
23.01.2014 10:41
Ei ole küll insener, aga selline tehnoloogia nagu RFID on olemas (Radio-frequency identification). Sellega saab energiat kanda läbi õhu.
kakuke
RE: Artiklid
23.01.2014 14:23
ja miks ei näe me neid läbi õhu kantavai energiaid oma igapäevaelus? ikka patareid,akud või juhe seina. ja nagu näha nt nutitelefonide pealt-ei see asi parane ühti-endiselt on nutitelefoni nõrgim koht aku vastupidavus:P jään skeptiliseks.
Van Damme
RE: Artiklid
23.01.2014 16:58
minu arvates ei maksaks praegust tehnika arengut väga alahinnata, ammu oleks aeg, et tuntumad brändid diabeedi kulgemisse sekkuks ja panustaks oma imevidinatega.
Iseküsimus on see läätse teema, kuidas ta silmadele mõjub ja kas üldse kõik neid kanda saaksid.
Ise eelistaks kindlasti mingit nutikella taolist vidinat, mis pidevalt veresuhkrut näitab, on ka uudiseid, et sellega vaikselt tegeletakse.
Fakt on see, et untud brändide käes on võti meie elu mugavamaks tegemine ja lõpetada see testribade pärast jagelemine :) Hea lugeda, et sellega vähemat tegeletakse, kuigi aeglaselt :)
Ake
RE: Artiklid
25.01.2014 20:07
Van Damme
Kui viitsid vanu teemasid sirvida, siis taoline nutikellalaadne vidin oli juba aastaid tagasi diabeetikute kasutuses, küll mitte Eestis laialdaselt, sest kasutamise hind oli jube krõbe. Kahjuks väga ebatöökindel, eriti juhtudel, kui just eriti vaja oleks, nt trennis, sest higistava naha puhul kella alla kinnitatav andur ei toiminud enam.
Vabanda, kui sinu optimismiga kaasa ei tule, aga 21 a tagasi, kui olin esmase diabeediga haiglas, siis käis just meediast läbi sõnum, et tehti diabeetikule pankrease siirdamine...need kõikide tuttavate õnnest säravad näod, kes kõik lootusrikkalt lohutasid mind, et näed, varsti lahendus olemas...ainus realist olin vist ma ise.
Samuti jõudis ju inimkatseteni inhaleeritav insuliin, et ei peaks süstima, aga jälle tekkisid mingid kõrvalnähud ja see korjati kasutuselt.
Diabeetikud on ikka üks paras pähkel teadusmaailmale. Aga kui võtmeküsimus, et miks inimese keha hakkab iseennast ründama, on vastuseta, ei ole meil ka suurt lootust nõela otsast vabaneda.
Aga elame päev korraga ja rõõmustame iga järgneva hommiku üle.
Van Damme
RE: Artiklid
25.01.2014 22:41
Tehnika alahindamise all mõtlesin eelkõige eelmist vestlust, kuidas lääts energiat saab.
Olen ka mina realist ja kuulnud pankrease siirdamisest ning ka vaadanud kuidas mingi naljamees youtuubis 1 tüübi diabeetikut mingi imedieediga täitsa terveks ravib :) Nutikella all ei pidanud ka silmas seadet, mis oleks ebatöökindel :)
See uudis rõõmustas eelkõige sellepärast, et asjaga hakkavad või vähemalt üritavad tegeleda sellised suurkompaniid nagu google. Sellisel ettevõttel on kindlasti ka parimad vahendid ja ressursid üldse rahastada sellist uurimustööd. Minu teada on ka Sony ja Samsung öelnud, et püüdlevad selleni, et nutikell näitaks tulevikus ka veresuhkrut ja muid meditsiiniliselt vajalikke näite. Vaikselt on hakatud arusaama, et meditsiin on võtmesõna kuhu sekkuda ja hea lihtsalt teada, et ka sellised ettevõtted on hakanud meditsiinifirmadega koostööd tegema.
Arvata võib, et enne ei usu midagi, kui need reaalselt tõesti valmis on ja toimivad.
mellitus
RE: Artiklid
07.02.2014 22:05
Tiiu
RE: Artiklid
25.02.2014 11:38
mina
RE: Artiklid
25.09.2014 22:40
Siin vist ei ole juttu sellest olnud, aga kohe varsti vist oktoobri alguses peaks euroopa 7`s riigis tulema müüki selline seade.
Ütlen ka ette, et seadet ei hakata veel müüma alla 18 aastastele, aga lugege, vaadake ise.
http://www.youtube.com/watch?v=NjNii1njzVo
http://www.youtube.com/watch?v=NjNii1njzVo
http://www.youtube.com/watch?v=NjNii1njzVo
chucknorris
RE: Artiklid
26.09.2014 00:16
mina
25.09.2014 22:40
Siin vist ei ole juttu sellest olnud, aga kohe varsti vist oktoobri alguses peaks euroopa 7`s riigis tulema müüki selline seade.
Ütlen ka ette, et seadet ei hakata veel müüma alla 18 aastastele, aga lugege, vaadake ise.
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.youtube.com/watch?v=NjNii1njzVo">http://www.youtube.com/watch?v=NjNii1njzVo</a></span>
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.diabetesmine.com/2014/09/new-freestyle-libre-hybrid-glucose-monitor-approved-in-europe.html">http://www.diabetesmine.com/2014/09/new-freestyle-libre-hybrid-glucose-monitor-approved-in-europe.html</a></span>
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.youtube.com/watch?v=bAWfy3CAn00">http://www.youtube.com/watch?v=bAWfy3CAn00</a></span>
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/20457/artiklid
tore :) natuke hinnaalanemisi ja tehnikaarengut veel ja võib teatud progressi juba elus kohtama hakata diabeediga võitluse alal!
ahjaa.. kui eesti ka seal õnnistatud riikide loetelus veel oleks lisaks kõigele muule vahvale...
Meerta
RE: Artiklid
12.11.2014 15:35
Suhkur
RE: Artiklid
07.12.2014 15:06
Suhkur
RE: Artiklid
11.02.2015 23:28
Kass
RE: Artiklid
28.03.2015 20:45
kakuke
RE: Artiklid
30.03.2015 10:02
Ja ja millal seda meil vöimalik osta oleks?!
Kiusatus
RE: Artiklid
30.03.2015 12:44
Kui ma endale Freestyle Optium Neo sain, küsisin maaletooja käest, millal meil. Sellepeale ütles maaletooja, et seda ei ole isegi Soomes ja lähiriikides. Seega mitteniipea...
kakuke
RE: Artiklid
30.03.2015 17:39
Huvitav,rootslased kilkavad juba ammu sellest.kasutajad.sulle valetati vist
Kiusatus
RE: Artiklid
31.03.2015 14:28
Sul, kakuke, on alati võimalus üle küsida, kas mulle valetati. Võib olla saad teistsuguse vastuse. Mitte vale.
http://www.mefo.ee/
kakuke
RE: Artiklid
31.03.2015 17:52
Mida ma küsin ikka,septembris küsisin,sain vastuseks,et varsti :) ja kui seda aparaati guugeldada,siis jah 7euroopa riigis müügil,sealhulgas ka rootsi.vbl nende jaoks pole see lähiriik...tegelikult jääb üsna arusaamatuks see,miks see igaühele kättesaadav pole? Keegi oskab seletada?ma tahaks küll sellist,hind tundub ka möistlik,kui arvestada,et sensori eluiga on kaks nädalat
Kiusatus
RE: Artiklid
31.03.2015 18:56
Ma tean seda, et see "VARSTI" kehtis Neo kohta. Neo on nüüd kättesaadav, minul on. Kuid ma ei ole sellega väga rahul.
marilee
RE: Artiklid
31.03.2015 21:14
Libre tootmismaht on ilmselt tunduvalt väiksem kui nõudlus. Ma sain Saksamaal firma esindajalt aparaadi prooviks novembris ja ei olnud kohe kindel, kas tahan seda ka edaspidi kasutada. Kui detsembri alguses tellida tahtsin, olid nad uute klientide registreerimise peatanud. Lisaks suurele huvile, on ka palju vigadega sensoreid, mille asemele firma tasuta uue saadab. Nüüd on hakatud jälle ka uusi kliente võtma, aga ooteaeg on ikka u. paar kuud.
Kiusatus
RE: Artiklid
31.03.2015 22:02
Marilee, kas Sa ostsid ise välja või andsid nad tasuta proovida? Kui ise ostsid, palju maksis?
marilee
RE: Artiklid
31.03.2015 22:32
Esimese sain tasuta ja aparaadi võisin endale jätta. Nüüd sain lõpuks ka ise sensoreid tellida. Hind on 59.90 aparaat ja sama palju sensor. Stardipakett, aparaat + 2 sensorit, 169,90.
pibens
RE: Artiklid
01.04.2015 23:22
tean ka, et nende nõudlus igal pool on oluliselt suurem pakkumisest... tegin rootsis selle jaoks tellimuse u 1.5 kuud tagasi... siis oli samamoodi uute klientide registreerimine peatatud. siiani pole infot saanud, et asi edeneks...
kakuke
RE: Artiklid
02.04.2015 08:06
Aga mismoodi ja kuskohast sa seda tellimust teise riiki teed?
pibens
RE: Artiklid
02.04.2015 13:25
lasin sõbral teha, muud varianti väga pole. nad ikka väga riigikesksed - eestis ei näita isegi teiste riikide kodukat mitte...
kakuke
RE: Artiklid
02.04.2015 15:50
Selge.vötsin ka ühe tuttava rootslasega ühendust. vaatab mis saab.nöme nats niimoodi abi paluda,kui pole mitu aastat suheldud,aga mis teha,olelusvöitlus :D
mina
RE: Artiklid
02.04.2015 21:24
marilee
31.03.2015 22:32
Esimese sain tasuta ja aparaadi võisin endale jätta. Nüüd sain lõpuks ka ise sensoreid tellida. Hind on 59.90 aparaat ja sama palju sensor. Stardipakett, aparaat + 2 sensorit, 169,90.
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/21325/artiklid
Marilee, küsiksin aparaati kasutanud inimeselt, et kas Abbotti veresuhkru näidud on tavalise glükomeetriga võrreldes sarnased ja kas saab ka näiteks nii kasutada, et
tavalist glükomeetrit polegi vaja kaasas kanda, et kas on piisavalt usaldusväärne sinu enda kogemuse põhjal ? Kas on ka midagi negatiivset, mis silma hakanud ?
marilee
RE: Artiklid
02.04.2015 22:04
Kogemused inimestel erinevad. Minul näitas nii esimene, kui nüüd ka teine, alati madalamat numbrit. Enamasti u. 1-2 ühikut madalam. See on selline piir, mida loomulikuks peetakse ja sellise erinevusega uut sensorit küsida ei saa :). Accu-chekiga mõõdan endiselt ka, aga nüüd pigem 3 korda päevas, mitte 8. Minu jaoks on selle aparaadi suurim pluss, et see näitab veresuhkru muutumist 24h päevas. Saab näha, millised toidud kui kiiresti suhkrut tõstma hakkavad. Mul polnud enne seda aimugi, et pärast hommikusööki mu suhkur nii kõrgeks läks. Tavaliselt mõõdan ju 2 tundi hiljem ja siis on see jälle normis.
Probleemidest. Facebookis on inglise keelne kasutajate grupp, kus on kuulda olnud, et sensorid põhjustavad nahaärritust. Minul õnneks mitte. Lisaks on palju "vigaseid", mis lihtsalt töötamise lõpetavad enne kahe nädala möödumist. Neid on lihtne vahetada, kui sa vastavas riigis elad. Teiste kaudu tellides, tekitab see ilmselt lisaprobleeme.
kakuke
RE: Artiklid
08.04.2015 12:50
Sain mefost vastuse,et ametlikult ei tea nemad sellest aparaadist midagi,aga mitteametlikult ,tegu onon pilootprojektiga,mille tulevik pole teada
Kass
RE: Artiklid
25.04.2015 10:04
Kass
RE: Artiklid
01.05.2015 12:50
Kass
RE: Artiklid
07.05.2015 10:10
Reversing Type 2 Diabetes Starts with Ignoring the Guidelines | Sarah Hallberg | TEDxPurdueU
https://www.youtube.com/watch?v=da1vvigy5tQ
Kass
RE: Artiklid
12.05.2015 17:38
Ake
RE: Artiklid
23.05.2015 11:25
pibens
RE: Artiklid
23.05.2015 12:03
Ake,
kontrolli linki palun, mul ütleb, et ei eksisteeri!
Ake
RE: Artiklid
23.05.2015 12:48
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122012011 ja
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122012011
Tänud, et tähelepanu juhtisid, pole kunagi olnud osav maha kirjutamisega ja kaks näpukat tuli sisse. Nüüd peaks korras olema.
pandiit
RE: Artiklid
23.05.2015 14:33
Ake
23.05.2015 12:48
Tänud, et tähelepanu juhtisid, pole kunagi olnud osav maha kirjutamisega ja kaks näpukat tuli sisse. Nüüd peaks korras olema.
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/21502/artiklid
Ake
RE: Artiklid
23.05.2015 18:04
Kokkuvõtvalt minu tänastest soperdustest:
Neile, kes veel ei olnud kursis, et need kaks linki (teine parandusega pandiidi kirjas) on infoks, et diabeetikul on õigus saada aastas 2 paari tervisejalanõusid ja 2 paari tugitaldasid 50% soodustusega. Näidustuseks on diagnoos - diabeet.
Vaja läheb pere- või eriarsti tõendit, kuhu on ka diagnoos peale märgitud, selle alusel kohalikust sotshoolekandest väljastatud isikliku abivahendi kaarti (mitte segi ajada haigekassa abivahendi kaardiga, mille alusel saime kunagi ribasid). Soodustust võimaldavad firmad, kellel on sõlmitud vastav leping.
Täpsemaks infoks lugege ise.
Suhkur
RE: Artiklid
07.06.2015 12:23
pibens
RE: Artiklid
29.06.2015 14:49
Suhkur
RE: Artiklid
06.07.2015 22:38
chucknorris
RE: Artiklid
07.07.2015 01:31
@suhkur, jaa eks selliseid uudiseid on ka kindlasti vaja, manitsevad hoolikalt käituma - ma kohe tegin ühe testmõõtmse peale selle lugemist igaksjuhuks,
http://www.cbsnews.com/news/drug-shows-promise-for-treating-type-1-diabetes/
midagi positiivsemat ka, 150 katsealusega ravimikatsetus lootuses tüüp1 tagasipöörata normaalseks olukorraks,
erinevaid katseid maailmas ikka tehakse koguaeg ja palju, huvitav kuna nad lõpuks mingi läbimurde saavutavad?!
Suhkur
RE: Artiklid
20.07.2015 22:38
pibens
RE: Artiklid
28.07.2015 14:46
kakuke
RE: Artiklid
02.09.2015 11:11
Suhkur
RE: Artiklid
13.09.2015 00:27
Suhkur
RE: Artiklid
15.10.2015 23:55
pandiit
RE: Artiklid
17.12.2015 06:38
pandiit
RE: Artiklid
22.12.2015 06:41
pibens
RE: Artiklid
13.01.2016 09:48
Kiusatus
RE: Artiklid
02.02.2016 13:56
pibens
RE: Artiklid
18.03.2016 16:01
pandiit
RE: Artiklid
25.04.2016 06:46
Piknevii
RE: Artiklid
10.05.2016 08:52
pibens
RE: Artiklid
17.05.2016 23:00
ohooloom
RE: Artiklid
30.06.2016 16:05
Suhkur
RE: Artiklid
15.07.2016 10:37
Suhkur
RE: Artiklid
15.07.2016 10:39
Suhkur
15.07.2016 10:37
Uus GB peaminister siis T1D
<span class="external"><a rel="nofollow" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Theresa_May">https://en.wikipedia.org/wiki/Theresa_May</a></span>
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/22998/artiklid
chucknorris
RE: Artiklid
19.07.2016 00:37
Suhkur
15.07.2016 10:39
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.express.co.uk/life-style/health/532790/Theresa-May-type-1-diabetes">http://www.express.co.uk/life-style/health/532790/Theresa-May-type-1-diabetes</a></span>
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/22999/artiklid
mis viga olla kui rahas pole küsimus =)
Ake
RE: Artiklid
07.08.2016 14:23
Pole foorumisse pikalt kiiganud.
Üllatus - 17.05 on pibens minule mõelnud.
Lugesin artikli läbi ja endiselt ei saa aru, miks just mulle lugemiseks. Jah, ma ei poolda süsivesikuvaest dieeti, ega ka valgurohket, ega ühtegi äärmuslust ja eriti diabeetikutel, vaid mõõdukat ja tasakaalustatud toitumist. Artiklis käib kogu jutt ümber hiirte ja et kõik on hüpoteetiline, ehk keegi ei tea, mida tulevik toob. Selliseid katseid ja nendest artikleid üllitatakse ju regulaarselt. Kas sarnaste oma ala fanaatikute hüpoteeside põhjal peab just inimkatseid tegema hakkama on iga inimese enda asi.
Aastal 1992/93 levis üle maailma uudis, et Saksamaal tehti esimene pankrease siirdamine inimesele...
pibens
RE: Artiklid
28.09.2016 20:56
chucknorris
RE: Artiklid
10.10.2016 00:20
tore uudis :) artikli lõpus muidugi oli mõtlemapanev koht: "JDRF has invested more than $116 million in diverse artificial pancreas research projects, with the goal of aiding the development of multiple, reliable treatment choices for people living with T1D. ", et ühesõnga 116 milli eest tehakse selline asi valmis - mis võiks justkui aidata miljoneid inimesi jne.. aga mille kõige (mõttetu) peale näiteks riigid vahepeal kümneid ja sadu kordi suuremaid summasid on kulutanud :)))
poisiga
RE: Artiklid
10.10.2016 11:14
Chucknorris, DIY tegelased on sellise pumba telefonide, lisaseadmete ja vana Paradigm pumba baasil juba enda tarbeks valmis teinud. OpenAPS ja nightscout,
https://www.bigfootbiomedical.com jne
chucknorris
RE: Artiklid
10.10.2016 18:37
poisiga
10.10.2016 11:14
Chucknorris, DIY tegelased on sellise pumba telefonide, lisaseadmete ja vana Paradigm pumba baasil juba enda tarbeks valmis teinud. OpenAPS ja nightscout, <span class="external"><a rel="nofollow" href="https://www.bigfootbiomedical.com">https://www.bigfootbiomedical.com</a></span> jne
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24697/artiklid
just just, kui juba terased inimesed omal käelgi on selliseid lahendusi loonud - mida kõike me võiks juba näha kui see teema korralikult ja globaalselt rahastust saaks :) aga ju siis pole atraktiivne erinevalt sõjatööstusest jms. Aga lihtsalt tähelepanek, mul on sellegi poolest suur rõõm seda pressikat lugeda, et lõpuks midagigi uut ja kasulikku ametlikult ka müüki tulemas.
poisiga
RE: Artiklid
21.10.2016 22:35
ohooloom
RE: Artiklid
16.11.2016 11:19
Kustutada pole mõtet, kasutajanimest tuleb blogi aadress ju välja. Lugesin ka ja aina imestan....
Blogi autor on inimene, kes pole ei 1., ei 2. tüüpi diabeetik, ei meditsiiniharidusega inimene. Tal on olnud hommikused suhkrud mõnda aega normist kõrgemad. Ta on läbinud toitumisnõustaja koolituse Pedas. Ta on otsustanud hakata vabatahtlikult nõustama haigeid inimesi ja tuleb blogis välja muuhulgas nt selliste väidetega:
1. Diabeediõed pole saanud toitumisalast haridust.
2. Diabeeti on võimalik RAVIDA toiduga (?, kasvatab insuliinirakud tagasi?)
3. Väidab lambist, et LCHF on ainus diabeetikule sobiv toitumisviis.
4. Teeb vihjeid ravimifrmade vandenõule.
5. Tänitab südamest nende kallal, kes söövad süsivesikuid ja kellel on tüsistused.
Jne.
Soovitus LCHFi inimestele - elage, toituge selle dieedi järgi! Kui see on hea, siis hakkavad kaasdiabeetikud ise selle vastu huvi tundma. Ka arstid võib-olla muudavad suhtumist, kui näevad pikkade aastate vältel aina paraneva tervisega diabeetikuid. Aga ärge suruge sellise demagoogia abil oma vaateid peale.
ohooloom
RE: Artiklid
16.11.2016 11:33
tõtt-öelda see vabatahtlik toitumisnõustaja kõlab nagu harrastuskirurg.
Ulvi Tammer-Jäätes
RE: Artiklid
16.11.2016 13:36
Eesti Diabeediliit ei nõustu avaldama eksitavat ja meditsiiniliselt mittepädevat informatsiooni. Sellised postitused me kustutame ning vajadusel blokeerime ka postitaja.
kakuke
RE: Artiklid
16.11.2016 14:27
mulle jäi kummitama see,et laitis veneaegset soovitust kõike süüa :) mina haigestusin aastal 1989 ja ma mäletan,et hoopis vastupidi-kõik keelati ära :)))) samas ei poolda ma ka kõikvõimalikke süsivesikuid toidus,saiad ja makaronid ja mannapuder jne. samas ei saa ka keegi ainult liha ,muna ja kapsa dieedil elada :D ja mind paneb ka see veits imestama,et 2. tüübi diabeedihaigetele ei anta tänapäeval enam mingeid toidupiiranguid-mõned inimesed on mulle nii väitnud lihtsalt ja vaadanud mind nagu idiooti,kui olen püüdnud selgitada,miks vbl pole kuigi tark näost kõike sisse ajada :P
Kata
RE: Artiklid
17.11.2016 11:09
Mis puudutab haigla toitu mõtlen seda mida pakutakse diabeedi haigetele on tõesti kohutav ! Seda kogesin isegi kausitäis kartuleid üle valatud jahu kastmega nats salatit kuigi peaks vastupidi olema ! Hommiku söögist ei räägikski ! Mis puudutab seda LCHFi dieeti siis enda kogemuse järgi võin öelda nii rangeks ei tohi kindlasti minna !
Suhkur
RE: Artiklid
17.11.2016 11:37
ohooloom
RE: Artiklid
25.11.2016 14:09
ATCG
RE: Artiklid
03.12.2016 20:48
poisiga
RE: Artiklid
05.12.2016 23:09
kakuke
RE: Artiklid
06.12.2016 08:51
ma olen terve oma diabeedistaazi (30 aastat) kuulnud ja lugenud neid lugusid,kuidas kohe-kohe avastatakse ravi..... no ei ole mingit ravi ju,ilmselt ei tule ka,aja raiskamine ja asjatu lootuse tekitamine vaid nende artiklite lugemine....
chucknorris
RE: Artiklid
06.12.2016 18:45
kakuke
06.12.2016 08:51
ma olen terve oma diabeedistaazi (30 aastat) kuulnud ja lugenud neid lugusid,kuidas kohe-kohe avastatakse ravi..... no ei ole mingit ravi ju,ilmselt ei tule ka,aja raiskamine ja asjatu lootuse tekitamine vaid nende artiklite lugemine....
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24958/artiklid
ravi - küll ta tuleb, ega ta tulemata ei jää. aga kas 3 või 300 aasta jooksul, see on juba parem küsimus :) ja noh, lisaks võib ju artikleid paljust muustki siit lugeda - uued seadmed, uued insulinid jne, minumeelest on seda ikkagi tore lugeda - vaatamata sellele, et minu 19a staazi jooksul pole isiklikus plaanis samuti mittemingeid muid arenguid toimunud kui see et glükomeeter loeb displayl enne mõõdu kuvamist numbreid 5-4-3-2-1.., 97ndal aastal kätteantud jubin vist alustas 30st oma sekundeid :)
kakuke
RE: Artiklid
06.12.2016 22:05
pigem ma pakuks 300 aastat :))))
ma pidasin seda postimehe artiklit silmas
mul on see teooria,et insuliinid ja veresuhkru mõõtmise tarvikud on lihtsalt nii hea äri,et kõik katsetused diabeeti lõplikult ravida jäävad juba sinna taha pidama-see pole majanduslikult otstarbekas
jopocofud
RE: Artiklid
08.12.2016 22:22
chucknorris
RE: Artiklid
23.12.2016 00:36
ca poole aasta tagune artikkel tehnikast, mis lubab 90 päevast reaalajas veresuhkrunäitu ühe sensoriga.
http://www.todaysmedicaldevelopments.com/article/senseonics-ce-eversense-cgm-medical-device-52516/
tootja koduleht:
http://www.todaysmedicaldevelopments.com/article/senseonics-ce-eversense-cgm-medical-device-52516/
minul esmapilgul jäi küll arusaamatuks, kas kuna ja kus sellist asja turule oodata võib täpsemalt.
kylamees
RE: Artiklid
30.12.2016 09:03
chucknorris
23.12.2016 00:36
ca poole aasta tagune artikkel tehnikast, mis lubab 90 päevast reaalajas veresuhkrunäitu ühe sensoriga.
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.todaysmedicaldevelopments.com/article/senseonics-ce-eversense-cgm-medical-device-52516/">http://www.todaysmedicaldevelopments.com/article/senseonics-ce-eversense-cgm-medical-device-52516/</a></span>
tootja koduleht:
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.senseonics.com/">http://www.senseonics.com/</a></span>
minul esmapilgul jäi küll arusaamatuks, kas kuna ja kus sellist asja turule oodata võib täpsemalt.
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25082/artiklid
Kirjutasin neile juba tükk aega tagasi, aga vastust pole saanud.
Tundub, et tegelevad pigem firmadega, mitte üksiküritajatega.
chucknorris
RE: Artiklid
03.01.2017 23:15
Medtronic MiniMed 670G peaks kohe varsti turule jõudma, ehk siis esimene ametlik automaatne insulinipump (või on selle kohta parem sõna ka olemas?)
pikk välismaakeelne artikkel antud produktist ja üldse viimaseaja taolistest arendustest:
https://diatribe.org/drugdevice-name/medtronic-minimed-670g
teemakohane youtube klipp:
https://diatribe.org/drugdevice-name/medtronic-minimed-670g
pandiit
RE: Artiklid
22.02.2017 06:30
ohooloom
RE: Artiklid
01.03.2017 23:31
krõõt
RE: Artiklid
02.03.2017 10:07
ma just pidin selle siia kopima, aga näed on olemas. Ma vist ikka päris ullike, aga ma ei saa aru miks I tüübi diabeetikuid võrdsustatakse tervetega. Hoian jah diabeeti kontrolli all ja muudkui mõõdan, süstin ja söön. Tore on! Kogu see jälgimine võtab aega, raha ja energiat. Ma saan seda kogu jälgimise teemat endale lubada, sest ma olen endale ise tööandja, kui tahan istun maha, süstin, söön või lasen hoopis silda.
Ma olen maksumaksja ja ma arvan, et ma ei maksa vähe makse. Ma suudan oma diabeeti hoida kontrolli all oma rahade eest. Eksole. See, et ma olen tubli maksumaksja ja annan riigile panuse siis andke andeks mida riik mulle annab. Kompenseerib testribasid mida ei jätku aasta varudeks, juurde, aga pean ostma täishinnaga. Mida ma kõike öelda tahan on see, et mina ei saakski olla madalamapalgalisel tööl, sest ma ei suudaks madalama palgaga oma diabeeti kontrolli all hoida. Kui mu sissetulek näiteks väheneks 2x siis pane pea liiva alla või?
Eksole, käesoleval ajal ma kasutan sensoreid, see ei ole odav lõbu, aga see on kõik selleks, et ma saaksin oma diabeeti kontrolli all hoida, teha paremini tööd, saada suuremat palka ja olla lõppkokkuvõttes parem maksumaksja.
Lugesin ka artikli kommentaare, täiesti haige on see kus ´´keski´´ kommija räägib, et mida te köhite, sest tema tädi ja onu olevat elanud ilma igasuguse diabeedi jälgimiseta 60a ja kopikas peale.
chucknorris
RE: Artiklid
02.03.2017 10:34
loodan, et ei kõla küüniliselt, aga ega elu polegi ju võrdne kõigile - selles mõttes, et kellel on rohkem vedand, kellel vähem, tuleb olemasolevast niipalju võtta ja rõõmutunda kui saab - kuidas riik meile kaotatud aega ja energiat ikka kinni maksta saab :)
kordaks varasemat mõtet, et riigi asi oleks luua tingimused, et tervist säästvad vahendid (piisav kogus ribasid, miks mitte jälgimissüsteemid a la Libre, pumbad?) oleks kõigile tagatud või vähemalt suuremas osas kompenseeritud kui praegu. Siis oleks baas olemas mille põhjalt edasi liikuda teemal, et kõigile on justkui (võimaluse piires) loodud tingimused eluga hakkama saamiseks ning tööturul osalemiseks.
//"My two cents"
krõõt
RE: Artiklid
02.03.2017 12:03
Absoluutselt, riigi asi on luua tingimused
Ma saaksin aru kui ma ei käiks tööl ja ei panustaks maksudesse siis ok öelgu, et mis vingud siin käsi pikalt, kobi midagi asjalikku tegema.
krõõt
RE: Artiklid
02.03.2017 12:45
ah tegelikult on asi nii, et ajab jah vahutama see meie olukord, aga said siiani hakkama siis saad edasi, sest abi loota pole ega seda abi ka ei tule.
Mina olen juba nii vana, et kuidagi ikka ehk välja vean, aga haigete laste/noorte vanemate nahas küll olla ei taha
pibens
RE: Artiklid
02.03.2017 14:10
vaatamata sellele, et saan päris hästi hakkama, olen end korduvalt tabanud mõttelt,
et kas mu 5a diabeetikul oleks mõnes teises riigis parem... kui mitte täna... aga mõne aja pärast :(
krõõt
RE: Artiklid
02.03.2017 14:49
pibens, ma soovitaksin Saksamaad
Jakob
RE: Artiklid
02.03.2017 23:27
Mis riigid veel võiksid diabeetikule sotsiaalsete garantiide poolest head olla?
tremarfa
RE: Artiklid
03.03.2017 12:43
http://www2.cellnovo.com
Veel üks peaaegu tubeless pump.
chucknorris
RE: Artiklid
12.03.2017 21:49
chucknorris
RE: Artiklid
10.04.2017 00:14
https://asweetlife.org/has-a-british-man-really-been-cured-of-type-1-diabetes/
"Has A British Man Really Been Cured of Type 1 Diabetes?"
"I do a lot of long-distance running and there is a theory that one of my 100-mile ultra-marathons may have shocked my body into producing insulin again. "
nonii sõbrad, kes jooksma tuleb? :D
ohooloom
RE: Artiklid
10.04.2017 06:52
äkki piisaks kõvemast ehmatusest?
pandiit
RE: Artiklid
10.04.2017 07:53
Labakuga valusasti vastu põski on samuti kindel meetod.
derpuma
RE: Artiklid
14.04.2017 12:55
Suhkur
RE: Artiklid
18.04.2017 12:28
Jeepu
RE: Artiklid
18.04.2017 13:38
See Eversense on Euroopas lubatud eelmisest aastast ja näiteks Saksas, Norras, Rootsis väidetavalt kasutusel juba. Hindade või saadavuse kohta mina infot ei leidnud netist. Andur naha all kestab kuni 90 päeva..
Jeepu
RE: Artiklid
25.04.2017 16:56
Hetkeseis CGM aparaatides:
http://www.medicalexpo.com/medical-manufacturer/continuous-blood-glucose-meter-29983.html
PS. Austraalias hakkavad noored ja alaealised CGM aparaate tasuta saama (jäi selline uudis korra silma, täpselt ei lugenud)
chucknorris
RE: Artiklid
27.04.2017 20:31
Täna Eversense saatis maili peale mingi reklaami (ju ma olen neid siis kunagi subscribeinud), et nüüd on neil EU-s approval ja hakkavad suure hurraaga müüma oma 90 päeva kestvat CGM sensorit.
riikide list on muidugi küll veel väga tagasihoidlik:
http://ous.eversensediabetes.com/distributors/
ja kusagilt a la ebayst veel ka nende tooteid silma ei jää,
Aga kui ma nüüd õigesti aru saan siis on tegu ikkagi loomult äärmiselt vägeva asjaga, ei läbi nahka vaid mõõdab läbi selle. ja sensor saadab blutoothiga siis info nutikella või telefoni, piltidel olev app üsna LibreLink nägu.
chucknorris
RE: Artiklid
27.04.2017 20:34
aa ei siiski, jah nagu juba varasemalt öeldud, jublakas läheb ikkagi nahaalla, saatja käib naha peale :) :(
Glycogen
RE: Artiklid
28.04.2017 20:25
Jeepu
RE: Artiklid
11.05.2017 16:44
Indoneesiast saab?
http://www.medicstores.com/products/GlucoWise-Blood-Glucose-Meter.html
Huvitav, kas on mingi järgitehtud asi, sest GlucoWise koduleht kirjutab, et müüki tuleb 2018? Või lihtsalt pettus, et tellid kaugelt ära ja saad lihtsalt mingi karbikese, mis midagi ei mõõda?
kylamees
RE: Artiklid
11.05.2017 18:36
Jeepu
11.05.2017 16:44
Indoneesiast saab?
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://www.medicstores.com/products/GlucoWise-Blood-Glucose-Meter.html">http://www.medicstores.com/products/GlucoWise-Blood-Glucose-Meter.html</a></span>
Huvitav, kas on mingi järgitehtud asi, sest GlucoWise koduleht kirjutab, et müüki tuleb 2018? Või lihtsalt pettus, et tellid kaugelt ära ja saad lihtsalt mingi karbikese, mis midagi ei mõõda?
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25967/artiklid
Mis seal ikka, teen prooviostu ära.
Vaatasin et Eestisse saatmine tundub tasuta olevat.
Eks annan siis teada, kuidas õnnestus...
kylamees
RE: Artiklid
11.05.2017 22:29
kylamees
11.05.2017 18:36
Mis seal ikka, teen prooviostu ära.
Vaatasin et Eestisse saatmine tundub tasuta olevat.
Eks annan siis teada, kuidas õnnestus...
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25968/artiklid
Sain sealt siis sellise vastuse:
Hello Mr Kenti,
Thanks for your order in our products
GlucoWise Blood Glucose Meter
Price : US$65
We sell this product with 5 pcs minimum order quantity
Waiting for your reply soon
Respectfully,
Vitto Raymond (Sales Manager)
Medicstores
Jl Jend A Yani No. 75C
Palembang, Sumatera Selatan, 30264
Indonesia
Ph : +62 896 8464 5098
Ehk siis kas julgeb 5 tükki tellida ja põhimõtteliselt ei peaks edaspidi andureid enam tellima.
Mis rahvas arvab, tundub ju aus kaup olevat.
chucknorris
RE: Artiklid
11.05.2017 22:47
kylamees
11.05.2017 22:29
Sain sealt siis sellise vastuse:
Hello Mr Kenti,
Thanks for your order in our products
GlucoWise Blood Glucose Meter
Price : US$65
We sell this product with 5 pcs minimum order quantity
Waiting for your reply soon
Respectfully,
Vitto Raymond (Sales Manager)
Medicstores
Jl Jend A Yani No. 75C
Palembang, Sumatera Selatan, 30264
Indonesia
Ph : +62 896 8464 5098
Ehk siis kas julgeb 5 tükki tellida ja põhimõtteliselt ei peaks edaspidi andureid enam tellima.
Mis rahvas arvab, tundub ju aus kaup olevat.
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25972/artiklid
Noh eks oleneb rahakoti paksusest, kas oled selleks riskiks valmis või ei :)
Kui see suuri tagasilööke ka ebaõnnestumise korral ei põhjusta, võib ju proovida, eks kui on toimiv aparaat saad üleliigsed ju maha müüa, aga kui lihtlabane scam siis.. kurb lugu, aga ega vist Indoneesiasse raha sissenõudma ei lähe?
Teisest küljest - kui tegu on tõesti toimiva produktiga.. üsna kaheldav, et ainsaks müügikohaks Indoneesia jääks ja taolisi tooteid varsti ka mujal ja mugavamaltki ei näeks.
chucknorris
RE: Artiklid
11.05.2017 22:53
Küsi mingeid pilte või videot või kasvõi PDFis users manuaali reaalsest tootest enne ostu :)
kylamees
RE: Artiklid
12.05.2017 06:48
kylamees
11.05.2017 18:36
Mis seal ikka, teen prooviostu ära.
Vaatasin et Eestisse saatmine tundub tasuta olevat.
Eks annan siis teada, kuidas õnnestus...
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25968/artiklid
Õnneks sain õigel ajal pidama kuna leidsin veidi rohkem tagasisidetselle kohta ja Glucowise faceboogi lehel kirjutab nii:
medicstores is a FAKE e-shop! Please don't waste your time and money!
Ja selle õige hind on üle1000 euri, mis tundub tegelikult loogiline.
Nii et ärge usaldage Medicstore pakkumisi edaspidi!
Jeepu
RE: Artiklid
12.05.2017 08:48
Tunduski liiga ilus. Aga see indoneeslane läks ahneks. Poleks seda viit korraga tahtnud, oleks selle 65-taalaga isegi riskinud..
kopow
RE: Artiklid
14.05.2017 18:50
Jeepu
12.05.2017 08:48
Tunduski liiga ilus. Aga see indoneeslane läks ahneks. Poleks seda viit korraga tahtnud, oleks selle 65-taalaga isegi riskinud..
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/25977/artiklid
Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina see ka on.
Jätkates teiste uudistega, siis kõhuõõne koesse siirdatud insuliini tootvad saarekesed annavad lootust insuliini tootmiseks diabeetikute keres
https://www.sciencedaily.com/releases/2017/05/170511083806.htm
Algne artikkel:
https://www.sciencedaily.com/releases/2017/05/170511083806.htm
chucknorris
RE: Artiklid
18.05.2017 15:34
http://www.medicalnewstoday.com/articles/317343.php
järjekordne artikkel diabeedi ravist hiirtel, võrreldes inimestest saatusekaaslastega on diabeetikutest hiired ikka oluliselt õnnelikumad esialgu :D
derpuma
RE: Artiklid
19.05.2017 08:33
chucknorris
RE: Artiklid
19.05.2017 10:57
derpuma
19.05.2017 08:33
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://appleinsider.com/articles/17/05/18/rumor-tim-cook-personally-testing-new-glucose-blood-sugar-monitor-for-apple-watch">http://appleinsider.com/articles/17/05/18/rumor-tim-cook-personally-testing-new-glucose-blood-sugar-monitor-for-apple-watch</a></span>
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26012/artiklid
hakka või applei meheks veel sedasi ükspäev!
derpuma
RE: Artiklid
22.05.2017 23:02
derpuma
19.05.2017 08:33
<span class="external"><a rel="nofollow" href="http://appleinsider.com/articles/17/05/18/rumor-tim-cook-personally-testing-new-glucose-blood-sugar-monitor-for-apple-watch">http://appleinsider.com/articles/17/05/18/rumor-tim-cook-personally-testing-new-glucose-blood-sugar-monitor-for-apple-watch</a></span>
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26012/artiklid
Suhkur
RE: Artiklid
01.09.2017 10:45
Nonii mingi kontor arendab programmi, mis teeb sõrmeotsast fotod saadab need pilve ja sealt tagasi mobiili tuleb veresuhkur. Lubavad aasta lõpuks, et valma. Päris ulme.
https://epichealth.io/
Jeepu
RE: Artiklid
13.09.2017 08:46
Eile tutvustatud uus Apple Watch 3 ei mõõdagi suhkrut nagu suvel suure hurraaga artikleid kirjutati...
Vot selline pettumus jälle. Tuleb jälle edasi loota ja oota, et kunagi keegi ikka suhkrut mõõtva kella valmis teeb..
Jeepu
RE: Artiklid
13.10.2017 14:49
Mingi selline video:
https://www.youtube.com/watch?v=YAc5YILC79I
Rohkemat ei leidnud, et mis firma ja kas saab. Kusagil Aasias...
kopow
RE: Artiklid
20.10.2017 16:10
Senseonics-i pool aastat (180 päeva) kestev riisitera suurune nahaalune pidev glükoosimonitooringu seade sai loa siseneda Euroopa turule. Teisisõnu, sai CE märgise külge.
Allikas:
https://diatribe.org/180-day-cgm-senseonics-eversense-xl-approved-europe
Senseonics-i pressiteade:
https://diatribe.org/180-day-cgm-senseonics-eversense-xl-approved-europe
Toote leht:
https://diatribe.org/180-day-cgm-senseonics-eversense-xl-approved-europe
Jeepu
RE: Artiklid
24.10.2017 14:07
Ma vaatasin just videot, kuidas seda andurit pandi käsivarde ja läks isu üle. Küsimus on ka kuidas vana kätte saadakse? Siis läheb ikka jõhkraks lõikumiseks. Korra-kaks kannataks ära, aga pidevalt lasta oma kätt nii lõikuda?
kopow
RE: Artiklid
24.10.2017 14:45
Jeepu
24.10.2017 14:07
Küsimus on ka kuidas vana kätte saadakse?
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26313/artiklid
Kätte saab vast samamoodi, kuidas sisse pandi. Kohalik tuimestus ka abiks.
Lisaks veel 2x päevas näpust kalibreerimine. Määravaks saab vast hind ja kasutusmugavus nt kasvõi basseinis või saunaskäik.
Jeepu
RE: Artiklid
24.10.2017 15:36
Koera kiip käib põhimõtteliselt samamoodi, ainult see veidi väiksem ja eelnevalt skapelliga lõiget ei tehta. Mu koeral neid mitu naha all tegevuse lõpetanud ja ära kadunud kudedesse. Ei tahaks mõelda, et enda käe sees selline prügimägi tekkima hakkab. Pluss pidevad lõiked ja nende armid..
Suhkur
RE: Artiklid
14.11.2017 08:09
chucknorris
RE: Artiklid
15.11.2017 22:45
Suhkur
14.11.2017 08:09
http://www.dailymail.co.uk/health/article-4817080/First-health-app-checks-glucose-levels-without-blood.html
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26345/artiklid
kõlab suurepäraselt aga, kas näpuots saab tõesti siis läbi ühe tagasihoidliku mobiilikaamera vaadatuna sedavõrd erinev välja näha erinevate veresuhkrute korral.. hmm 0.o aga no kõike paremat neile nende arendustöös!
Jeepu
RE: Artiklid
30.11.2017 11:42
kylamees
RE: Artiklid
07.12.2017 18:06
Jeepu
30.11.2017 11:42
Kallis, aga olemas..
https://the-elpis-shop.myshopify.com/products/elpis-genesis-non-invasive-blood-glucose-monitor-for-diabetics
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26381/artiklid
Eile tuli reklaam sellele, et saab jõulu soodust 50% odavamalt - 997.50 dollarit.
Promo Code: EGENXM17
https://the-elpis-shop.myshopify.com/23091939/checkouts/24f1ed7a7e3399e1d21f2267bc628f2c
pandiit
RE: Artiklid
25.01.2018 21:23
pandiit
RE: Artiklid
31.01.2018 22:23
chucknorris
RE: Artiklid
01.02.2018 00:08
pandiit
31.01.2018 22:23
https://www.diabetes.co.uk/news/2018/jan/dexcom-5-reduces-hypos-more-than-freestyle-libre-in-type-1-diabetes-trial-92771134.html
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/26497/artiklid
hehe.. no see on ju üsna ilmselge, et koguaeg mõõtev ja alarmidega varustatud seade annab rohkem infot kui seade, mis töötab vaid siis kui inimene teda kasutada otsustab :)
ma pole küll elektroonika insener aga.. tegelikult võiks ju librel endal sensori peal ka mingi alarm olla - on 2 eurisel hiina käekellal ebays alarm olemas - oleks vast tehniliselt võimalik see ka libre sensorisse panna, a la et hakkab piiksuma kui maru kõrgeks või madalaks läheb ja tuletab meelde, et oleks viimane aeg scannida :)
chucknorris
RE: Artiklid
12.02.2018 21:42
pandiit
RE: Artiklid
14.03.2018 17:34
pandiit
RE: Artiklid
14.03.2018 18:00
*Euroopas
pandiit
RE: Artiklid
28.03.2018 08:25
Suhkur
RE: Artiklid
08.05.2018 14:11
kylamees
RE: Artiklid
29.05.2018 17:02
pibens
RE: Artiklid
21.06.2018 14:59
chucknorris
RE: Artiklid
19.09.2018 15:52
Jeepu
RE: Artiklid
02.10.2018 12:59
Jeepu
RE: Artiklid
02.10.2018 13:00
Siin foorumis on linkide lisamisega mingi jama. Teine link pidi Youtube olema:
https://www.youtube.com/watch?v=AWE-FvnvDCg
Suhkur
RE: Artiklid
20.10.2018 10:11
Keegi seriaali "Pank" esimest osa ka vaatas? Seal üks juhatuse liige vajus koridoris ilmsete hüpo tunnustega kokku ja siis hakkas Novorapidi süstima, ilma et süstlaotsiku kaitset maha oleks võtnud :). Huvitav kas tahtis ennast ära tappa??
chucknorris
RE: Artiklid
20.10.2018 21:15
Suhkur
20.10.2018 10:11
Keegi seriaali "Pank" esimest osa ka vaatas? Seal üks juhatuse liige vajus koridoris ilmsete hüpo tunnustega kokku ja siis hakkas Novorapidi süstima, ilma et süstlaotsiku kaitset maha oleks võtnud :). Huvitav kas tahtis ennast ära tappa??
https://www.diabetes.ee/foorum/postitus/27061/artiklid
nice.. hea täpsus siis. sama teema nagu ma juba 2012a siia toonase noortesarja "ühikarotid" kohta kirjutasin :) mulle tunduvad sedasorti möödapanekud lisaks ohtlike stereotüüpide kujundamisele veel ka võrdlemisi solvavad.
aga noh "Pank" reklaamtreileris figureeris ka näiteks stseen inimestest koridoriukse kõrval.. millel oli täitsa uus fonolukk, nii et paistab et antud seriaali autoreid ei seganud isegi mitte palju ilmselgemates asjades möödapanekud - eks ta paras rämps ole.
Ake
RE: Artiklid
21.10.2018 17:11
Minul jäi esmalt katik märkamata, sest sellel ajal süstisime Actrapidi, mitte Novorapidi ja ei mäleta, et oleksid olnud flexpenid. Kolmekordne möödapanek, pole paha.
Suhkur
RE: Artiklid
22.10.2018 20:41
:) siis on muidugi eriti lahe kui selliseid pen-e üldse olemaski veel 1993 ei olnud. Mingi ajamasin poistel?
chucknorris
RE: Artiklid
23.10.2018 19:01
Küsisin ERRist ka, et kas nii ikka sobib, sain Eesti riigiasutusele kohaselt viisaka kuid väljapeetult ükskõikse vastuse:
Tere
Täname kirja eest. Juhime tähelepanu, et tegemist on kunstilise filmiga,
kus pole vaja otsida otseseid seoseid reaaleluga.
Lugupidamisega
Eesti Rahvusringhääling (ERR)
Ake
RE: Artiklid
24.10.2018 11:23
See on ju eluohtlikult kunstiline film. Kui abi vajav hüpos diabeetik jääb mõne agara sarja jälgija teele ja juhuslikult on ka pen diabeetikul ühes, siis võib sellest ikka väga karm reaalelu saada.
chucknorris
RE: Artiklid
24.10.2018 11:50
Jah, lumehelbekestele napsi ja suitsu reklaami näidata ei või telekas, hakkavad järgi tegema, aga kunstiline film ei oma pärismaailmaga mitte mingit seost :))))
Jeepu
RE: Artiklid
02.11.2018 14:09
Suhkur
RE: Artiklid
28.11.2018 11:19
chucknorris
RE: Artiklid
30.12.2018 19:16
https://www.youtube.com/watch?v=yasajLJUYvg
kõva aktsendiga elektroonikasõber lahkab vanakooli glükomeetrit :)
ei tea kuidas sellisel valgusel põhineval mõõtmisel ka tulemuse täpsus oli?
Suhkur
RE: Artiklid
31.01.2019 09:53
Tarkust internetist, miks ei tohi kiiresti keskmist HBA1C-d alla tuua "Dropping A1C too quick causes temporary hypoxia which suffocates the retina from oxygen"