Tere, Otsisin, kuid ei leidnud sarnast teemat. Ehk oskab keegi aidata. Mul on 1.tüübi diabeet diagnoositud 2015 aastal. Nüüd eelmise aasta kevadel ja ka sel aastal, olen avastanud et kui käin pisut pikemat maad siis sääremarjad väsivad n.ö ära ja hakkavad valutama. Ma ei oska isegi kirjeldada, millele see sarnaneb, kuid lõpuks käivad jalad nagu ise tahavad - kaheksat ja ma lihtsalt viskan oma jalgu üksteise ette, et edasi liikuda. Selline tunne nagu miski kisuks ja tõmbaks mu jalgu - nii piin on kõndida. Näiteks : pikem maa on igal hommikul ja õhtul rongi jaamani ca 1km - mulle on alati meeldinud jalutada ja käia ning varem pole sellist kiskumist olnud - ehk, et üleöö istuvast asendist jalutama ei hakanud. Ikka koguaeg ja pidevalt olen käinud. Mul olid mõned aastad tagasi ortopeedilised jalatallad - konkreetselt minu jala järgi tehtud. Kui need olid juba tükk aega mul jalatsites olnud, hakkas valutamine ja kaheksakõndimine pihta. Arvasin, et jalatallad väsinud/vanad. Soetasin tervise abist alternatiivid .. see ei muutnud midagi. Eelmisel aastal lõppes see sisuliselt oktoobris/novembris. Küsimused oleksid sellised : 1. Kas see on/võib seotud olla diabeediga? 2. Millest võib abi olla ? 3. Kas on kellelgi veel, et justkui ainult kevadel ja suvel on selline mure ? Sandra

Minul hakkasid ka jalad eelmine kevad valutama ilmselt kõrgest veresuhkrust, sest diabeet diagnoositi alles aasta lõpus. Kuigi muud sümptomid viitasid juba ammu sellele. Käimist on palju ja jalad valutavad siiani ning arstid ütlevad lihtsalt muretult, et see on normaalne diabeetikul. Tegin hiljuti ühe purgitäie magneesiumi tabletikuuri, kuid mõju pole mitte mingisugust. Pigem tunnen praegu leevendust D - vitamiini tablettidest.

Ma olen kas väga kibestunud või pettunud ( ei oska täpsemat sõna öelda ) aga miks küll. Võitlen praegu mitme asjaga korraga ja olen üsna pettunud, et iga arsti poolt tuleb vastus : no sul on ju diabeet. Kui enesetunne on halb ja mõni kramp või valu on nii väljakannatamatu, et takistab mingil määral normaalset toimimist, siis tahaksin karjuda ( või joosta kuskile vastu seina ) - mitte, et see aitaks muidugi aga nii lootusetuse tunne on peal. Olgu ma proovin, benfogammat. D-vitamiini tarbin ka. Varsti öökapp igasuguseid tableti potsikuid täis ... Jalakrambid kadusid mul ära peale seda, kui külastasin refleksoloogi ja tallaalt punkte mudis. Magn.helvestest ma ei märganud ka, et asi oleks paremaks läinud. Tänan Teid :)

Minul on staaži 24+. Esimestel aastatel küll miski ei vaevanud. Ka täna on jalgade tundlikkus OK (aparaadiga mõõdetud). Viga võib olla konkreetses paaris jalanõudes, mida talvel ei kandnud ja mille liist ei sobi sinu jalale. Ei tea ju sind, aga ka liigne kehakaal (eriti, kui kiirelt lisandunud) võib sarnaseid vaevusi tekitada. Samuti kevades, sest oled oma jalgu aktiivsemalt koormama hakanud. Olles ise tihe trennis käija, siis kogemus, et piisab harjumuspärasest erinevast trennist, et kere järgmine päev tunda annaks. Pärast kõndimist venita oma säärelihaseid umb 5 min. Magneesiumi või kaaliumi puudus on tihti krampide põhjuseks jalgades, mis ei oma otsest seost diabeediga. Benfogamma kuuri soovitavad endokad meil ikka aeg-ajalt teha just perifeersete närvide toeks. Minul tekib vahest kramp tallaalla, aga öösel ja see on märk, et magneesiumi kuuriks vajadus. Juba paari päeva pärast krampi enam ei esine. Diabeetikutel on B vitamiini ainevahetuse probleem ja arstide soovitusel võtan B kompleks vitamiini igapäevaselt (koos hommikueinega, nagu ka teisi vitamiine). Sa ei ole kibestunud, sa pead lihtsalt oma uue eluga kohanema. Paraku on pärast diabeedi diagnoosi saamist valikud kehvad, et kuidas edasi, aga mis parata. Pealegi on ka mittediabeetikutel igasuguseid hädasid. See on väga tuttav suhtumine, et te olete ju diabeetik, mis te saada tahate, isegi hästi. Varem sai vähemalt diagnoosi mainimatta jätta, aga digiajastu... PS! Mis tunne oli, kui ta pankreast puudutavat punkti vajutas?

Ütleme nii, et liigset kaalu on aga see on just paari aastaga vähenenud. Absoluutselt ei imestagi, et mitmete asjade kokkulangevus ongi see, mis tekitab kõike seda. Aga ma ei suuda või mõistus lihtsalt ei taha uskuda, et pole mingit varianti, mis kaebuse täiesti lõpetaks. Kui algas suur väsimusperiood, mõni aasta tagasi .. öeldi ka, et raud on ok, D-vitamiini tarbin aga arsti sõnul sellega enamikel eestlastel mure, et päikest vähe - no ei muutunud midagi. Tundus et lahmin endale sisse asjatult igasuguseid asju .. teadmata, kas ja mida see mu kehas muudab. Eks ma tunnistan ja adun, et ega ma pole ainuke ja minu mured pole suurimad ... Lihtsalt tõesti on veel raske leppida. See tunne, kui refleksoloog pankreaseni jõudis, oli mul nii mõnigi punkt juba ebameeldivalt valus olnud, seega tõmbasin valu eest jala ikka krõnksu. Ehk siis meeletult ebameeldiv ja valus, mitmeid kordi voolasid pisarad automaatselt silmadest - lisaks see tunne, kus kohe-kohe minestad ja tunned, et nüüd kaob kõik ... Ausalt öeldes, veresuhkur normaliseerus mul nii, et oli hea kohe mõõta end, teades et seal on ilusad numbrid. Eks enda toitumist jälgin ka rohkem. Ja see suhtumine : Sul on ju diabeet - on sama hea, kui igale asjale pannakse suusõnaline diagnoos : Sul on stress/kevadväsimus vms. Usun, et eks ta on ka .. paljudel aga sellepärast et üks krooniline haigus on diagnoositud ei peaks vähendama arstil tegelemist siiski mingi muu murega, mis patsiendil on.

Veidi piinlik aga mis mõttes kompenseeritud ? Et raviskeem või just veresuhkrud ? Viimased nädalad on hüpanud veresuhkur mõned korrad 10 ja pisut ka enam ... Hommikul tõusen, on suhkur 4-6 vahel. Õhtul magama minnes on ca 8. Mõni õhtu oli siis 10 ja mõni lõuna ka. Kas ka nii vähene kõikumine võib mõjutada nii laias ulatuses hädasid ? ( Tähendab, minu jaoks tundub väike kõikumine ) Eks kui on kümnene suhkur sees olnud siis on ka suhkurd terve päev kõrgemad. Kui on ca 4-5-6 siis on terve päev selline üsna ühtlane.

siis on sul üsna hästi, kui tihti ja palju üle 10 ei lähe. Mul oli kõige hullem jalahädade ja -krampide periood siis, kui vs käis 15 vahet. Siis polegi muud, kui sama korralikult jätkata ja proovi Benfogammat ka. Mul muutusid jalad selle peale üsna krapsakaks.

ma panustaks esmajärjekorras siiski magneesiumile (tsitraat imendub hästi), samuti juba soovitatud d-vitamiin ja benfogamma. kui su glükohemo on 8.6%, siis su veresuhkrud on väga kaugel 'korras' numbritest... 8.6 tähendab, et su veresuhkur on keskmiselt 11...ma ütleks et selline number võib igasugu vaevusi tekitada.

sul soovitati süüa magneesiumi (nt Magne b6 või Magvit b6 4-6 tbl päevas), Benfogammat ja suhkrud korras hoida, oled sa seda teinud? Selle kirjelduse järgi tundub, et sa jooksed igas suunas laiali ja püüad tarbida igasuguseid vitamiine, igaks juhuks.

Mina võiksin samasugust probleemi kirjeldada, aga ma sõin magneesiumi päris pikalt. Sõin 1 karbi ja ei midagi, tegin teise kuuri otsa ja siis juba tundsin, et on parem. Hetkel vaevusi polegi.

Ma olen kas väga kibestunud või pettunud ( ei oska täpsemat sõna öelda ) aga miks küll. Võitlen praegu mitme asjaga korraga ja olen üsna pettunud, et iga arsti poolt tuleb vastus : no sul on ju diabeet. Kui enesetunne on halb ja mõni kramp või valu on nii väljakannatamatu, et takistab mingil määral normaalset toimimist, siis tahaksin karjuda ( või joosta kuskile vastu seina ) - mitte, et see aitaks muidugi aga nii lootusetuse tunne on peal. Mina olen ühel korral arsti juures täiesti pöördesse läinud. Peale kurtmist arstile tuli vastus: "See on diabeedist". Vastasin talle, et kui olen lammas, siis olen lammas, mitte see ei ole diabeedist. Ja astusin kabinetist välja.

Oh jah, kui eellugu ei tea siis võibki erinevaid eeldusi ja arvamusi tekkida. Vabandan. Tarbin vitamiine, mida on soovitatud kuna neid oli vaja. D-vitamiin on nüüd korras, kuna olen seda ka tarbinud. Benfogammat tarbisin kaks kuud. Ei tundnud vahet. Tähendab suvel mingil hetkel tundus, et enam ei sure ära jne. Praegune on pisut erinev, sest mul ei teki krampe ! Ma ringutan/pingutan jalalihaseid - venitan siis õigemini ja selle hetkeni, mil hakkaks nagu kramp tekkima. Siis lasen vabaks. Tarbin suus lahustuvat magneesiumi nüüd. Arsti soovitusel. Jah, mu veresuhkrud on korrast ära. VÄGA korrast ära ja selle tõttu ma ( nagu lammas ) küsisingi üle, kas kellelgi veel nii olnud ja kas tõesti kõik need asjad juhtuvad vs pärast. Ei ole ma vist sõbraks saanud selle diagnoosiga. Eitus faas on suur peal. VS läks paigast peale raseduse katkemist. Ei ma ei söönud lohutamatult süsivesikuid sisse aga raseduse ajal oli tõusu teel kui ühel hetkel kukkus 4-5-6 peale ja üleöö olid 20+. Uskumatu on mu meelest see, kui keegi ütleb et palun tarbi vähem süsivesikuid - kahjuks suure süsivesikute arvuga toidud on enamjaolt soodsamad. Jah tervis on olulisem. AGA kui sa saad palka miinimum, millest tasuda üür ja kommunaalid ja muud ravikulud ja küttematerjal ja oled veel eraisiku pankrotis - siis katsu sa endale osta neid tervislike variante. Minu jaoks on 0,20€ ja ülegi juba suur raha ja vahe, mida pean kahjuks vastavalt rahakotile jälgima. AGA kellel on krambid, siis pidi imeliselt aitama kui öösel on kramp - ja magneesiumiõli ( emal ja mitmel tuttaval on aidanud ) - üsna suur pudel, ca 6€ maksab. Loomulikult mõistlikum tegeleda, et vältida üldse krampe aga kui siiski juhtub, siis määrid õli peale öösel ja pidi kiiresti ära võtma.

kapsas nt on suht odav kraam. nats hakkliha sisse ja saad suure hulga süsikatevaest toitu. Stress paneb muidugi vs kõikuma, aga siis tuleb püüda tihedamini mõõta. Üsna taskukohase hinnaga ribasid pakutakse siinsamas pea pidevalt. Korrast ära vs tekitab hullemaidki asju kui ebamugavus jalgades, ära asja niikaugele lase, sest paljud tüsistused ei ole enam tagasipööratavad. igasuguste probleemide puhul on otsustava tähtsusega kommunikatsioon: küsi ja ütle kas või siin foorumis, kas ja mis hinnapiiriga ribasid sul vaja on, mis laadi soovitusi jne.

võib-olla õnnestub sul siis rohkem liikuda oma rahutute jalgadega? Tasapisi koormust tõstes, nt jala tööle vmt.